Hanah Lahe: Eesti veevarud ei ole lõputud

Hiljuti vastu võetud seadus on oluline samm säästlikuma veekasutuse suunas Eestis.

Kuigi vesi katab 70 protsenti maakerast, on sellest vaid 2,5 protsenti magevett ja vaid 1 protsent mageveest on kergelt ligipääsetav inimestele tarbimiseks. Ülejäänud magevesi on jäätunud liustikes ja lumeväljadel.

Viimaseid suvesid on saatnud aina enam uudised veekriisist kõikjalt üle maailm. On meil ju Eestiski saanud suviti üsna sagedaseks teated kuivadest kaevudest ja veekasutuse piiramisest liigtarbimise tõttu. Näitena saab tuua Viimsi, kus kohalik vallavalitsus saadab elanikele korduvalt palveid mitte kasta kuumade ilmadega muru ning vältida basseinide täitmist joogiveega. 

Aastaks 2040 ületab Eestis veetarbimine 40-80 protsendi jagu vee loodusliku taastumisvõime.

Aina sagenevad kuivaperioodid mõjuvad veevarudele üha laastavamalt, tarbimise trend näitab ainult kasvu ning rahvusvahelised veevarude analüüsid kinnitavad veepuuduse suurenemist. Kliimaministeeriumi andmetel ennustatakse aastaks 2040 koguni, et Eestis ületab veetarbimine 40–80 protsendi jagu vee loodusliku taastumisvõime. 

Viimaste aastakümnete järsk rahvastiku kasv suurendab vee tarbimist veelgi, kuid mure pole mitte rahvastiku kasvus, vaid vee kui ressurssi ebavõrdses jaotuses maailmas. ÜRO andmetel elab 2025. aastal 1,8 miljardit inimest veekriisis aladel ning kaks kolmandikku inimkonnast kannatab vähemalt ühe kuu jooksul veepuudust. Nendest omakorda 26 protsendil inimestest on kehv ligipääs puhtale ja ohutule joogiveele. 

Ka Eesti mure

Eestis on meil loodusvarasid rikkalikult ning võid näida, nagu joogiveest meil puudust ei ole ega tule ja veepuuduse mured jäävad meie kodumaast kaugele. Ent mida rikkamad loodusressursside poolest oleme, seda enam peaksime ka neid rikkusi väärtustama, sest paraku pole mitte iga riik maailmas sama privilegeeritud. 

Maa kuivendamine ja vee ärajuhtimine on jõudnud tasemele, kus kliima soojenedes ja kriiside ilmnedes peame veelgi rohkem keskenduma mitte üksnes joogivee kättesaadavusele, vaid veele kui ressursile tervikuna. Näiteks peame mõtlema, kuidas säilitada vett põuaperioodide ajal, ent ka kuidas tulla toime suurte üleujutustega. 

Kolmapäeval vastu võetud veeseaduse muutmise eelnõu on oluline samm säästmaks vähenevaid veevarusid. Eelnõu jõustudes loome Eestis õigusraamistiku vähekasutatud veeressursside taaskasutuseks. See aitab meil kujundada ümber veeressursside tarbimist ja kasutada rohkem ära veeressursse sademetest, kaevandustest, tööstusest ja olmest, mida suunata uuesti ringlusesse.

Eelnõu toetab ka mitut ÜRO kestliku arengu eesmärki, mis puudutavad puhta joogivee kättesaadavust, kestlikku veemajandust, säästvat majandusarengut, kestlikku tööstuse arengut, säästvat tarbimist ja tootmist ning veeressursside kestlikku kasutamist. 

Seadusemuudatus võimaldab puhta vee varude säästlikumat kasutust.

Seni kehtiv seadus võimaldas kord kasutatud vett, näiteks heitvett, karjääri- ja kaevandusvett ja vesiviljelusest pärinevat vett, juhtida vaid suublasse, milleks võib olla veekogu või pinnas. Uue seadusega tekib võimalus anda kasutatud vett puhastatuna üle kolmandale isikule, kes saab seda kasutada näiteks niisutuseks põllumajanduses või haljastuses, tänavapuhastuses või tööstuslikes protsessides. Taaskasutatava vee koguste võrra tarbitakse edaspidi vähem esmast veeressurssi. Teisisõnu võimaldab seadusemuudatus puhta vee varude säästlikumat kasutust. 

Taaskasutatud vesi on seni olnud kasutamata potentsiaal, mis pakub uusi majandusvõimalusi ning aitab vähendada joogivee kasutust tööstus- ja põllumajandustöödes. Kui seni on veekäitlusjaamad ja linnaruumilised sadeveelahendused vältinud ressursile täiendava väärtuse loomist, toob uus seadus kaks märgilist muutust. Esiteks vähendab see koormust veekäitlussüsteemidele ja teiseks ohjeldab aina kasvavat veepuudust.

Seadusemuudatus on väike, ent oluline ja tähtis samm pikal teekonnal rakendamaks riigis ringmajanduse põhimõtteid. Olukorras, kus liigume ökoloogilisest küllusest kitsikusse, on puhas vesi mitte enesestmõistetav, vaid kriitiline ressurss, mille tähtsus ajas vaid kasvab. Eesti veeressursid on küll piisake kogu maailma ookeanis, aga seesama piisake on eestlaste jaoks terve ookean.