Raport: Euroopa ei ole valmis kiiresti süvenevateks ohtudeks, mida kliimakriis kaasa toob
(66)Taolise järelduseni jõudis esmaspäeval Euroopa Keskkonnaameti (EEA) poolt avaldatud esimese Euroopa kliimariskide hinnang.
Viimastel aastatel on Euroopas esinenud mitmeid ekstreemseid kliimasündmuseid, näiteks 2021. aastal tekitasid äärmuslikud sajud ja ulatuslikud üleujutused Saksamaal ja Belgias 44 miljardi euro ulatuses kahju ning põhjustasid üle 200 surmajuhtumi. Või 2022. aastal üle Euroopa levinud ekstreemne kuumus, mis avaldas tõsist mõju nii inimeste tervisele, põllumajandusele, metsandusele kui ka veemajandusele, aga mõjutades kaudselt ka transporti, turismi, energiajulgeolekut ja majandust laiemalt.
EEA aruande hinnangul peab Euroopa astuma senisest rohkem samme, et tegeleda kliimakriisist tulenevate ohtudega, olgu selleks kodusid hävitavad metsatulekahjud või riikide rahakotte tühjendavad äärmuslikud ilmastikuolud, vahendab The Guardian.
Viis peamist riski
Avaldatud raport vaatas, kui tõsised on Euroopat ohustavad kliimariskid ja kui hästi Euroopa riigid nendega tegelemiseks valmis on. Aruande järgi on kõige pakilisemad riskid järgmised: kuumastress, äkilised üleujutused, ranniku- ja mereökosüsteemide tervis, jõgede üleujutused ning vajadus kliimakatastroofidest taastumiseks mõeldud solidaarsusfond järele.
Aruanne leidis, et paljud kliimaga seotud riskid on juba jõudnud kriitilisele tasemele ja võivad ilma kiireloomuliste meetmeteta veelgi hullemaks muutuda. Hinnangu kohaselt ei ole Euroopa poliitika ja kohanemismeetmed suutnud kiiresti kasvavate riskidega sammu pidada. Paljudel juhtudel ei piisa järkjärgulisest kohanemisest.
Euroopa seisab silmitsi kiireloomuliste kliimariskidega, mis kasvavad kiiremini kui meie ühiskonna valmisolek.
„Meie uus analüüs näitab, et Euroopa seisab silmitsi kiireloomuliste kliimariskidega, mis kasvavad kiiremini kui meie ühiskonna valmisolek,“ rääkis EEA tegevjuht Leena Ylä-Mononen. „Et tagada ühiskonna vastupanuvõime, peavad Euroopa ja liikmesriikide poliitikakujundajad tegutsema kohe, et vähendada kliimariske nii heitkoguste kiire vähendamise kui ka tugeva kohanemispoliitika ja -meetmete abil.“
Mõnedes Euroopa piirkondades realiseeruvad samaaegselt erinevad kliimariskid. Üleujutused, erosioon ja soolase vee sissetung ohustavad Euroopa madalamal asuvaid rannikualasid, sealhulgas paljusid tihedalt asustatud linnu. Näiteks just Lõuna-Euroopa on eriti ohustatud metsatulekahjudest ning kuumuse ja veepuuduse mõjudest põllumajandustootmisele ning inimeste tervisele.
Isegi optimistlike globaalse soojenemise stsenaariumide korral süvenevad ja mõjutavad viimastel aastatel kogetud äärmuslikud ilmastikunähtused nagu kuumus, põud ning metsatulekahjud ja üleujutused elutingimusi kogu Euroopas.
Enamik hinnangus märgitud kliimariske on liikmesriikide ühine mure. Hinnang rõhutab, et Euroopa Liit peab tegema koostööd ning kaasama ka piirkondliku ja kohaliku tasandi, et saavutada edusamme. Samuti on meil praegustes teadmistes teatud lünki, mis puudutavad riskide koosmõjus toimimist. Uued teadmised aitaksid kindlasti kaasa ka Euroopa kliimariskide tulemuslikumale ohjamisele ja hindamisele.
