Eesti riik saastab üha rohkem: 2022. aasta heitmed oli suuremad kui eelneval aastal

Eesti kasvuhoonegaaside heitkoguse kasvu 2022. aastal vedas eest energeetikasektor, näitab riiklik inventuur.

Kliimaministeerium ja Keskkonnauuringute keskus tutvustasid täna riikliku kasvuhoonegaaside inventuuri tulemusi, millest selgus, et Eesti 2022. aasta koguheide oli 14,3 miljonit tonni CO₂ ekvivalenti (CO₂e). Kui jätta metsanduse ja maakasutuse (LULUCF) sektori mõju arvestamata, oli heide 13,9 miljonit tonni CO₂e.

Võrreldes 2021. aastaga, mil koguheide oli 13,4 miljonit tonni CO₂e, suurenes Eesti koguheide üle-eelmisel aastal 6,7%. Kui aga jätta LULUCFi mõju arvestamata, oli kasv 10,9% – 2021. aasta heide oli 12,5 miljonit tonni CO2e.

Viimaste andmete järgi peab Eesti jätkuvalt astuma lisasamme, et 2030. aasta kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärke täita. „Kasvuhoonegaaside heite vähendamine on kliimamuutuste pidurdamisel võtmetähtsusega,“ ütles kliimaministeeriumi rohereformi asekantsler Kristi Klaas.

Energeetika mõju on suurim

2022. aasta heitkoguseid tutvustas inventuuri koostamise eestvedaja, Keskkonnauuringute keskuse nõunik Cris-Tiina Pärn, kes rääkis esmalt, et Eesti 2022. aasta koguheide oli 12% väiksem kui 2005. aasta heide.

Sektorite lõikes tõi Pärn välja, et kõige suurem hulk heitmeid pärines energeetikasektorist, täpsemini 63,9% kõikidest heitmetest. „Valdav osa neist heitmetest on pärit põlevkivist toodetud elektrist,“ selgitas ta ja lisas, et energeetika all mõeldakse elektri- ja soojatootmise kõrval ka näiteks kütuste tarbimist ning tööstuse ja kodumajapidamiste energiatarbimist.

2021. aastaga võrreldes suurenesid energeetikasektori heitmed: 2021. aastal oli heide 10,3 miljonit tonni, 2022. aastal 11,7 miljonit tonni CO₂e, selgub inventuurist.

Heitkoguste mahult järgmine sektor on transport, mille emissioonid olid 2,6 miljonit tonni CO2e, mis moodustasid 18,5% Eesti koguheitest, rääkis Pärn. Võrreldes 2021. aastaga suurenesid transpordiheitmed 4,3% võrra. Pärna sõnul pärinevad enamik neist maanteetranspordist.

Kolmandal kohal on põllumajandussektor, mille emissioonid moodustasid 11,1% Eesti 2022. aasta koguheitest, tõi Pärn välja. Sellele järgnes LULUCF, mille heide üle-eelmisel aastal oli 0,3 miljonit tonni CO₂e, mis moodustas 2,4% koguheitmest.

„Eestis on suurimaks heitjaks energeetikasektor, kuid keskkonna hoidmise peavad eesmärgiks võtma kõik valdkonnad,“ rääkis Kristi Klaas. „Mõistlike lahenduste leidmiseks olemegi algatanud kliimaseaduse loomise protsessi. Kliimaseadusega sätestatakse kasvuhoonegaaside sihttasemed ja sektoriteülesed põhimõtted koos toetavate meetmetega, et üleminekut lihtsustada.“

Cris-Tiina Pärn lisas, et inventuuri tulemuste järgi on kasvuhoonegaaside vähenemine toimunud tempokamalt neis valdkondades, mis on osa heitkogustega kauplemise süsteemist. „Heitele konkreetse rahalise väärtuse andmine selgelt motiveerib oma keskkonnamõjude vähendamisele mõtlema,“ märkis ta.