Helen Sooväli-Sepping: kliimaseadus sõnastab uued Eestis elamise ja tegutsemise põhimõtted

Kliimaseadusel on suur kaal, sest see sõnastab uued elamise ja tegutsemise põhimõtted ning puudutab kõiki eluvaldkondi. Eesti puhul ei tasu kliimaseaduse koostamisel unustada, et meie raiskava eluviisi tõttu võib pidada kaheksandat märtsi tinglikult selleks päevaks, kui olime ära kasutanud kogu 2024. aasta bioloogilised ressursid.

Eesti kliimaseaduse tegemine on täies hoos. See on põhjalikult ettevõetud seadusloome, millesse on kaasatud üle 200 eksperdi nii era- kui avalikust sektorist. Ainuüksi töörühmade kokkusaamistele on kulunud siiani üle 3000 töötunni. Lisaks on suur hulk ametnikke ja eksperte viinud läbi alusuuringud ja peagi algab avalik kaasamisrännak.

Kõik eelpool nimetatu viitab, et kliimaseadus sõnastab uued Eestis elamise ja tegutsemise põhimõtted. Huvirühmad on panustanud palju aega ja teadmisi lootuses, et Eesti areng õiges suunas edasi liigub. Kuid milline on meie tegevuste „õige suund“?