Maailm viskas tunamullu prügikasti pea viiendiku toidust
(92)Raiskav suhtumine toitu läheb maailmamajandusele aastas maksma umbes triljon dollarit.
Majapidamised kogu maailmas raiskasid tunamullu üle miljardi eine päevas, samal ajal kui sajad miljonid inimesed kannatasid nälga ja kolmandiku inimkonna toidujulgeolek oli kehvas seisus, leidis eile avaldatud ÜRO keskkonnaprogrammi (UNEP) aruanne. Raporti kohaselt kahjustavad toidujäätmed ka jätkuvalt maailmamajandust ning soodustavad kliimamuutusi, looduse hävimist ja saastamist.
Maailmas tekkis 2022. aastal 1,05 miljardit tonni toidujäätmeid, sealhulgas mittesöödavad osad, ehk 132 kilogrammi inimese kohta. See moodustas kokku peaaegu viiendiku kogu tarbijatele kättesaadavast toidust. Kogu raisatud toidust 60 protsenti läks prügikasti kodumajapidamiste tasandil, 28 protsendi eest vastutas toitlustussektor ja 12 protsendi eest jaemüük. Toiduainete kao ja raiskamise maksumus maailmamajandusele on hinnanguliselt ligikaudu triljon USA dollarit ehk umbes 927 miljardit eurot.
Miljonid jäävad täna nälga, samas kui kogu maailmas toitu raisatakse.
„Toidu raiskamine on ülemaailmne tragöödia. Miljonid jäävad täna nälga, samas kui kogu maailmas toitu raisatakse,“ ütles UNEPi tegevdirektor Inger Andersen. Raportis tõdetakse, et nälg mõjutab igal aastal kuni 783 miljonit inimest ja 150 miljonit alla viieaastast last kannatab kasvu- ja arengupeetuse all dieedi tõttu, mis on krooniliselt oluliste toitainete vaene. „Sellise tarbetu raiskamise mõjud põhjustavad ka märkimisväärseid kulusid kliimale ja loodusele. Hea uudis on see, et kui riigid seavad selle probleemi prioriteediks, saavad nad toidukadu ja -raiskamist oluliselt vähendada, leevendada kliimamõjusid ja majanduslikku kahju ning kiirendada edusamme ülemaailmsete eesmärkide saavutamiseks.“
Andmed kinnitavad, et toidujäätmed ei ole ainult „rikaste riikide“ probleem, sest kodumajapidamiste toidujäätmete tase erineb erinevate sissetulekutasemetega riikide puhul keskmiselt vaid seitsme kilogrammi võrra elaniku kohta. Samal ajal näib, et kuumemates riikides tekib kodumajapidamistes rohkem toidujäätmeid inimese kohta, mis võib olla tingitud värskete toiduainete, milles on oluline osakaal mittesöödavatel osadel, suuremast tarbimisest ja tugevate külmutusahelate puudumisest.
Hiljutiste andmete kohaselt põhjustavad toiduainete kaod ja jäätmed 8-10 protsenti maailma kasvuhoonegaaside aastasest heitkogusest ehk peaaegu viis korda rohkem kui lennundussektor. Samuti on toidujäätmed märkimisväärse bioloogilise mitmekesisuse vähenemise taga, kuna hõlmavad peaaegu kolmandikku maailma põllumajandusmaast ning looduslike ökosüsteemide muutmine põllumajanduse tarbeks on olnud elupaikade hävimise peamine põhjus.
Hädavajalikud andmed
Tunamulluse seisuga on ainult 21 riiki lisanud oma riiklikesse kliimakavadesse toidukao ja -jäätmete vähendamise. 2025. aasta riiklike arengukavade läbivaatamise protsess annab olulise võimaluse suurendada kliimaeesmärke, integreerides toidukaotuse ja -jäätmed, leiti raportis. Toidujäätmete indeksi aruanne rõhutab, et toidujäätmetega tuleb kiiresti tegeleda nii individuaalsel kui ka süsteemsel tasandil.
Riikide jaoks on vaja usaldusväärseid lähteandmeid ja regulaarseid mõõtmisi, et näidata muutusi aja jooksul. Tänu poliitika ja partnerluse rakendamisele näitavad sellised riigid nagu Jaapan ja Ühendkuningriik, et muutused on võimalikud, kuna nende puhul on toidujäätmete vähenemine olnud vastavalt 31 protsenti ja 18 protsenti.
See on väga oluline, et tagada, et toiduga toidetakse inimesi, mitte prügilaid.
„Kuna toidujäätmed põhjustavad keskkonnale, ühiskonnale ja maailmamajandusele tohutuid kulusid, on meil vaja kooskõlastatud meetmeid üle maailmajagude ja tarneahelate,“ ütles Ühendkuningriigi keskkonnaühenduse WRAPi tegevjuht Harriet Lamb. „See on väga oluline, et tagada, et toiduga toidetakse inimesi, mitte prügilaid. Avaliku ja erasektori partnerlus on üks peamisi vahendeid, mis annab täna tulemusi, kuid see nõuab toetust: nii heategevusorganisatsioonid, ettevõtjad kui ka valitsused peavad koonduma programmide taha, mis tegelevad toidu raiskamise tohutu mõjuga toiduga kindlustatusele, kliimale ja rahakotile.“
Eeldatakse, et linnapiirkonnad saaksid eriti palju kasu toidujäätmete vähendamise ja ringluse tugevdamiseks tehtavatest jõupingutustest. Maapiirkondades raisatakse üldiselt vähem toitu, mille tõenäoliseks põhjuseks on toidujäätmete suurem suunamine lemmikloomadele, kariloomadele ja kodukompostimisele.
