Fossiilkütuste tootjad kavatsevad tootmist neljakordistada. Ekspert: planeet surutakse üle toimetuleku piiri
(66)Vaatamata teadlaste hoiatustele planeedi piiride kohta, kaaluvad fossiilkütuste maardlate avamist ka riigid, kus varem tootmist toimunud pole.
Nafta- ja gaasitootja riigid kavatsevad kümnendi lõpuks neljakordistada ammutatava nafta ja maagaasi mahtu, vaatamata teaduslikule konsensusele, et igasugune uute maardlate arendamine ei ole kooskõlas stsenaariumidega, mille eesmärk on piirata temperatuuri tõusu 1,5 °C piirini, selgub Global Energy Monitori uuest aruandest.
Global Oil and Gas Extraction Trackeri andmed näitavad, et vähemalt 20 maardlat on 2023. aastal jõudnud lõpliku investeerimisotsuseni, millega antakse luba kaheksa miljardi barreli naftaekvivalendi kaevandamiseks. Kümnendi lõpuks kavatsevad ettevõtted ammutada peaaegu neli korda rohkem ehk 31,2 miljardit barrelit naftaekvivalenti 64 lisaväljal. Lisaks avastati mullu 19 uut maardlat.
Nafta ja maagaasi tootmise ennustused on täiesti vastuolus kliimaeesmärkidega
Aruandes leitakse, et pärast seda, kui Rahvusvaheline Energiaagentuur avaldas 2021. aastal hoiatuse, et uusi nafta- ja gaasivälju ei tohi avada, et jääda 1,5 °C stsenaariumi piiridesse, on nafta- ja gaasitootja riigid lubanud kokku vähemalt 16 miljardi barreli naftaekvivalendi ammutamist 45 projekti raames ja avastanud vähemalt 20,3 miljardit barrelit naftaekvivalenti 50 projekti raames.
Raport viitab, et ka Stockholmi keskkonnainstituut on korduvalt hoiatanud, et nafta ja maagaasi tootmise ennustused on täiesti vastuolus kliimaeesmärkidega ning fossiilkütuste tootjate ambitsioonid ületavad maagaasi puhul 29 protsendi ja nafta puhul 80 protsendi ulatuses piiri, mis on kooskõlas maailma kliima soojenemise piiramisega 1,5 kraadini.
Samuti viidatakse aruandes rahvusvahelisele säästva arengu instituudile, kes leidis, et ülemaailmne nafta ja gaasi tootmine ja tarbimine peavad 2050. aastaks vähenema vähemalt 65 protsenti, et hoida soojenemine alla 1,5°C võrreldes 2020. aasta tasemega.
Uued ja vanad saastajad
Vaatamata vastuoludele on nafta- ja gaasitööstus jätkuvalt kindel oma plaanis jätkata uute maardlate arendamist, sest enamik suurimaid tootjariike kavatseb suurendada oma tootmist kuni kümnendi lõpuni.
Teadus on selge: uusi nafta- ja gaasimaardlaid ei tohi tulla.
Lõuna-Ameerika ja Aafrika on uute nafta- ja gaasiprojektide globaalsed tulipunktid, samas kui neli riiki, kus varem ei olnud peaaegu üldse tootmist - Küpros, Guyana, Namiibia ja Zimbabwe - moodustavad üle kolmandiku kogustest, mida tootjad loodavad ära kasutada, kirjutatakse aruandes. Suurim oodatav naftatoodangu kasv maailmas kuni 2035. aastani on just Guyanal, kust on alates 2015. aastast avastatud kümme miljardit barrelit kaevandatavaid naftavarusid.
Ameerika Ühendriigid, mis tootis tunamullu rohkem gaasi kui Lähis-Ida ja Aafrika kokku, vastutaks umbes 37 protsendi kogu potentsiaalse süsinikdioksiidi koguse eest, mis tekiks uutest nafta- ja gaasiprojektidest 2023 ja 2025. aasta vahel, leiti raportis. Teisele kohale jääb Kanada, kes toodaks uute projektidega veidi alla 10 protsendi potentsiaalsetest ülemaailmsetest heitmetest.
„Nafta- ja gaasitootjad on esitanud igasuguseid põhjusi, miks nad jätkavad uute maardlate otsimist ja väljaarendamist, kuid ükski neist ei pea paika. Teadus on selge: uusi nafta- ja gaasimaardlaid ei tohi tulla, muidu surutakse planeet üle piiri, millega ta toime tuleb,“ ütles Scott Zimmerman, Global Oil and Gas Extraction Tracker’i projektijuht.
