Keskkonnakaitsjad süüdistavad Euroopa pankasid looduse hävitamise rahastamises
(40)Looduskaitse organisatsioonid nõuavad Euroopa Liidult karmimat finantsasutuste reguleerimist.
Euroopa pangad on alates 2015. aasta Pariisi kliimakokkuleppest laenanud umbes 256 miljardit eurot ettevõtetele, mis seavad ohtu metsad, savannid ja muud looduslikud ökosüsteemid, leidis uus uuring, mis põhineb sõltumatu uurimisorganisatsiooni Profundo koostatud andmetel.
Aruande kohaselt andsid mõned suurimad Euroopa Liidus asuvad pangad, nagu BNP Paribas, Santander, Deutsche Bank, ING Group ja Rabobank, 2016. aastast 2023. aasta alguseni 22,1 protsenti kogu maailma krediidist suurtele ettevõtjatele sektorites, mis ohustavad loodust. Valdav osa ehk 86,6 protsenti Euroopas antud laenudest tuli Prantsusmaal, Hollandis, Saksamaal ja Hispaanias asuvatelt pankadelt. ELis asuvad pangad, pensionifondid ja varahaldurid annavad ka 9,4 protsenti praegustest ülemaailmsetest investeeringutest loodusriskiga sektoritesse.
Me ei saa võidelda kliimakriisi ja ökoloogilise kokkuvarisemise vastu, kui me samal ajal rahastame väljasuremist.
Greenpeace Internationali, Milieudefensie (Maa Sõbrad Holland) ja Harvesti avaldatud ja teiste valitsusväliste organisatsioonide toetatud uuringus keskendutakse JBSile, Cargillile, Sinar Masile ja teistele maailma tipptootjatele, töötlejatele ja kauplejatele, kes toodavad soja, palmiõli, kummi, puitu, kariloomi ja muid tooraineid, millega kaasneb suur ökosüsteemide hävitamise oht, ning finantsasutustele, kes neid rahastavad.
„Euroopa arvab endast kõrgelt kliima- ja looduskaitse valdkonnas, kuid vaatab kõrvale, kui tema pangad suunavad raha ettevõtetesse, mis on seotud massilise looduse hävitamise ja sellega seotud inimõiguste rikkumisega,“ ütles Sigrid Deters, Greenpeace Hollandi bioloogilise mitmekesisuse eest vastutav töötaja. „Muster on selge: ELi finantssektori seosed ökosüsteemide hävitamisega on laialt levinud. Me ei saa võidelda kliimakriisi ja ökoloogilise kokkuvarisemise vastu, kui me samal ajal rahastame väljasuremist.“
Aruande avaldanud organisatsioonide sõnul on EL suuruselt teine ülemaailmne finantskeskus, mis rahastab neid toorainesektoreid, ning nad nõuavad liidult reguleerimist, et peatada raha voolamine loodusriskiga ettevõtetesse ning viia finantssektor vastavusse ülemaailmsete kliima- ja bioloogilise mitmekesisuse eesmärkidega. Kuigi praegused ELi eeskirjad käsitlevad ELi turule viidud füüsilisi tooteid, mis ohustavad metsi, ei hõlma need siiski raha, mis voolab ökosüsteemide hävitamisesse, leidsid nad.
Milieudefensie metsade ja kliimaküsimuste eest vastutav vanemspetsialist Jonas Hulsens ütles, et uuring näitab, et pangad ja investorid ei muutu vabatahtlikult. „Nad pumpavad endiselt miljardeid eurosid loodust hävitavatesse ettevõtetesse. Kliimastabiilsuse jaoks elutähtsad bioloogilise mitmekesisuse levialad, nagu Amazonase, Kagu-Aasia ja Kongo basseini vihmametsad või põhjapoolsed boreaalsed metsad, kaovad murettekitava kiirusega. EL peab kiiresti näitama juhtrolli, reguleerides oma finantssektorit ja peatades rahavood kliimakahjustustesse ja looduse hävitamisse.“
