ARVAMUS | Riiki ja ettevõtjaid võivad ähvardada nõuded tõhusate kliimameetmete rakendamata jätmise eest
(36)Euroopa Inimõiguste Kohtu hiljutine praktika kinnitab, et riik peab võtma tarvitusele meetmeid kliimamuutuste vastu võitlemisel. Mõistlikke ja ootuspäraseid meetmeid rakendamata jättes võivad kohtuvaidlused ähvardada nii riiki kui ka ettevõtjaid.
Möödunud aasta juulis liimis seltskond kliimaaktiviste end Hamburgi lennujaama lennurajale. Sellele eelnes mitmete oluliste liiklussõlmede blokeerimine aprillis. Kliimaaktivistide endi sõnul on säärased äärmuslikud meetmed kasutusele võetud põhjusel, et aastakümneid valitsushoonete ees toimuvatel protestidel kõlanut ei ole poliitikud siiani arvesse võtnud.
Kõrvuti kliimaaktivistide äärmuslike aktsioonidega, on täheldatav teinegi tendents. Aina enam pöördutakse kliima küsimustes kohtusse ning seda nii riikide kui ka ettevõtjate vastu.
Üle 70% kõigist kliimakaebustest on esitatud riikide valitsuste vastu.
Euroopa Liidu kohtunike keskkonnaõiguse foorumi (EUFJE) raporti kohaselt oli 2022. aasta lõpu seisuga Euroopa Liidu kohtutesse jõudnud üle 60 kohtuasja ning Euroopa Inimõiguste Kohtu menetluses oli vähemalt 10 kohtuasja, mis puudutasid kliimavaidlusi. Seejuures on raporti kohaselt üle 70% kõigist kliimakaebustest esitatud riikide valitsuste vastu.
Raporti kohaselt on Euroopas olnud enim kliimavaidlusi, mis kuuluvad kliimameetmete jõustamise kategooriasse. See viitab sellele, et riigid ei ole siiani olnud kuigi aktiivsed keskkonnaalaseid regulatsioone kehtestama või on need regulatsioonid olnud ebapiisavad. Kliimameetmete jõustamise kategooriasse kuuluvate kliimavaidluste eesmärgiks on integreerida kliimameetmeid või põhimõtteid valitsuste otsustusprotsessidesse eesmärgiga peatada konkreetsed kahjulikud poliitikad ja projektid ning muuta kliimaprobleemid poliitikute seas olulisemaks.
Kaitse kliimamuutuste eest on põhiõigus
Hiljutises Euroopa inimõiguste kohtu lahendis puudutati olukorda, kus isikud olid pöördunud Šveitsi riigi vastu kohtusse selleks, et sundida ametivõime võtma tarvitusele vajalikke meetmeid globaalse kliimasoojenemise takistamiseks ja seeläbi isikute elu ja tervise kaitsmiseks. Kohus leidis, et Euroopa inimõiguste konventsioon kaitseb isikuid kliimamuutuste kahjulike mõjude eest nende elule, tervisele, heaolule ja elukvaliteedile.
Õigus riigi kaitsele kliimamuutuste vastu on põhiõiguseks, mida võib olla rikutud seeläbi, et riik ei ole võtnud tarvitusele piisavaid keskkonnaalaseid meetmeid.
Täpsemalt leidis kohus, et Šveits on rikkunud kaebajate õigust era- ja perekonnaelu austamisele, kuna Šveits ei ole võtnud kasutusele piisavaid meetmeid kliimamuutustega tegelemiseks. Kohus tuvastas, et Šveits ei ole suutnud täita oma varasemaid kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärke ning samuti esinevad kriitilised lüngad siseriiklikus seadusandluses seoses kasvuhoonegaasidele seatud piirangutega.
Euroopa Inimõiguste Kohtu lahend kinnitab, et õigus riigi kaitsele kliimamuutuste vastu on põhiõiguseks, mida võib olla rikutud seeläbi, et riik ei ole võtnud tarvitusele piisavaid keskkonnaalaseid meetmeid.
Üldjuhul peaks riik kliimapoliitikat ellu viima seaduse tasandil, kuid kliimaseadust Eestis siiani kehtestatud ei ole, ehkki tööd selle kallal tehakse. Täna on olemas Riigikogu otsus „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“, mille eesmärgiks on muuta Eesti 2050. aastaks konkurentsivõimeliseks, teadmistepõhise ühiskonna ja majandusega kliimaneutraalseks riigiks.
Nõuded ka ettevõtjatele
Samas ei ole kliimaneutraalseks riigiks võimalik saada ning Pariisi kliimakokkuleppega võetud eesmärke saavutada, kui riik ei suuna või kohusta isikuid kasutusele võtma keskkonnasõbralikumaid meetmeid. Sellest tulenevalt võib isikul või isikute ühendusel olla võimalik pöörduda ka Eestis kaebusega kohtusse ning nõuda riigilt asjakohaste kliimameetmete jõustamist.
Arvestades, et Pariisi kliimakokkuleppega võtavad endale kohustusi kokkuleppe ratifitseerinud riigid mitte üksikisikud, tõusetub aktuaalseks küsimus ka sellest, kas kliimakokkuleppest riikidele tulenevaid kohustusi on võimalik maksma panna ka nõudena ettevõtjate vastu, kes oma tegevuses ei ole keskkonnasäästlikke lahendusi tarvitusele võtnud.
EUFJE koostatud raport viitab, et selliseid vaidlusi on ning neid on iga aastaga aina enam. Nii näiteks on nõutud Hollandi kohtus, et üks maailma suurimaid kütuse- ja õlitootjaid Shell vähendaks oma süsihappegaasi heitkoguseid 2030. aastaks 45% võrra võrreldes 2019. aasta tasemega, et ettevõte aitaks kaasa Pariisi kliimakokkuleppe eesmärkide saavutamisele.
Kliimakaebused ja nõuded võivad ohustada ka Eesti ettevõtjaid, kes ei ole piisavalt keskkonnasäästlikke lahendusi kasutusele võtnud.
Sarnaselt võivad kliimakaebused ja nõuded ohustada ka Eesti ettevõtjaid, kes ei ole piisavalt keskkonnasäästlikke lahendusi kasutusele võtnud. Seejuures võivad kliimavaidlused puudutada ka ettevõtjaid, kelle tegevus otseselt keskkonda ei ohusta, kuid kelle tegevus edendab kaudselt taolisi tegevusi. Näiteks on keskkonnaorganisatsioonid pöördunud kohtusse prantsuse rahvusvahelise panganduskontserni BNP Paribas vastu, nõudes, et pank vähendaks fossiilkütuste tootmise rahastamist ning võtaks vastu plaani nafta- ja gaasisektorist 2050. aastaks väljumiseks.
Vaidlused kliimameetmete rakendamise ja nende tõhususe üle saavad lähiaastatel ilmselt üheks olulisemaks abinõuks, et mõjutada poliitikakujundajaid ja ka ettevõtjaid kliimakriisiga tõhusamalt tegelema. Kuigi ühest ettevõtjast või ka riigist ei pruugi kliimakriisiga tegelemisel palju sõltuda, on oluline igaühe panus. Seda rõhutas ka Euroopa Inimõiguste Kohus märkides, et „piisk ookeanis“ ei ole argumendiks, millele tuginevalt hoiduda tõhusate meetmete rakendamisest.
