Keskkonnaühendused: kliimakindla majanduse seadus kaevab auku loodusele, inimestele ja majandusele
(25)Kümme Eesti keskkonnaorganisatsiooni hoiatavad, et praegune kliimaseadus ohustab Eesti elurikkust ning pole kooskõlas riigi võetud kohustustega.
Eesti keskkonnaühenduste koda ja Päästame Eesti metsad MTÜ saatsid kliimaministrile avaliku pöördumise, milles avaldavad sügavat nördimust kliimaministeeriumi plaani üle nihutada kliimaseaduse fookus keskkonnahoiult majanduse arengule. Pöördumises kutsutakse kliimaministeeriumit üles jätkama seaduseelnõu koostamist kliimaseadusena.
Eesti on Pariisi kliimaleppega ühinedes võtnud kohustuse hoida globaalse temperatuuri tõus tuntavalt alla 2 kraadi ja püüda hoida seda 1,5 kraadi piires. Kliimaministeeriumi sõnul ei ole kliimakindla majanduse seaduse koostamisel aga 1,5-kraadise temperatuuritõusu piirist lähtutud.
Eesti rikuks selgelt Pariisi leppest tulenevaid kohustusi, kuna ei püüdle 1,5 kraadi piiri hoidmise poole.
Keskkonnaorganisatsioonide sõnul eemalduks Eesti praeguse kava järgi Pariisi kokkuleppega võetud kohustustest ning lükkaks kasvuhoonegaaside heitmete vähendamise järgmisesse kümnendisse. See süvendab kliimakriisi ning seab tõsisesse ohtu inimeste õiguse olla kaitstud kliimamuutuse mõjude eest.
„Pariisi kliimalepe nõuab, et iga osalisriik panustaks ja pingutaks maksimaalselt ning vähendaks kasvuhoonegaaside heitmeid võimalikult kiiresti. Kui Eesti võtab eesmärgiks 2 kraadi temperatuuritõusu piiri, rikuks Eesti selgelt Pariisi leppest tulenevaid kohustusi, kuna ei püüdle 1,5 kraadi piiri hoidmise poole,“ selgitas keskkonnaõiguse keskuse õigusekspert Kärt Vaarmari. „Lisaks tuleb ka Eestil lähtuda Euroopa inimõiguste kohtu aprillikuisest otsusest, kus kohus leidis, et Šveits on rikkunud kohustust kaitsta enda elanike inimõiguseid, kuna ei ole piisavalt tegutsenud kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks, sh seadnud sobilikke eesmärke.“
Eestimaa Looduse fondi metsaeksperdi Liis Kuresoo sõnul on plaanitava raiemaht 9,9–10,2 miljonit tihumeetrit aastas vastuolus uue seaduse kontseptsioonis seatud eesmärgiga säilitada majandusmetsade tagavara. „Samuti ei peata planeeritav raiemaht metsadega seotud elurikkuse allakäiku, vaid annab sellele hoogu juurde,“ sõnas ta, et raiemahtude kiire vähendamine on ülioluline.
Kliimamuutused mõjutavad ka majandust
Keskkonnaühendused toonitavad, et kliimakahjud on majanduses juba kohal, alustades põllumajandust mõjutavatest ettearvamatutest ilma kõikumistest kuni puidusektorit mõjutavate kahjuriteni. Iga selline muutus on nende sõnul ettevõtjale ootamatu kulu, mis vähendab tulusid ja suurendab kahjumlikkust, ning on suur risk, et juba mõne aasta pärast muutuvad tänase tegevusetuse tõttu veel mitmed majandusalad kahjumlikuks.
Praegu plaanitava kliimaseaduse väheambitsioonikad eesmärgid kahjustavad kogu meie majandust ning ekspordivõimekust.
Eestimaa Looduse fondi nõukogu esimehe ja ettevõtja Jüri Kaljundi sõnul on plaanitav kliimakindla majanduse seadus kui lõhkilaenatud eelarve, mis lumepallina aasta-aastalt kasvab ning lõpuks pauguga lõhkeb. „Eesti loobumine varem seatud eesmärkidest saab olema häbiplekk kõigile meie ettevõtjatele, kes peavad oma tooteid ja tegevusi eksportima või meelitama siia kõrgtehnoloogilisi investeeringuid,“ ütles ta, et lubamatu on kindlast süsinikueelarvest ja 1,5-kraadisest eesmärgist loobumine ning ka tööstuse ja valitud tegevusalade planeeritava kasvuhoonegaaside koguse suurendamine.
„Praegu plaanitava kliimaseaduse väheambitsioonikad eesmärgid kahjustavad kogu meie majandust ning ekspordivõimekust, sest säästlikkus ning eesrindlikkus roheteemadel on paljude välispartnerite jaoks tähtsaks valikukriteeriumiks. Tiheda konkurentsiga turgudel on maine üks tähtsamaid otsustajaid ning välja pakutud kujul seadusega langeb Eesti sabassörkijate hulka,“ nentis Kaljundi.
Selleks, et Eesti kliimaseadus aitaks kaasa kliimamuutuse pidurdamisele ning kaitseks nii loodust, inimest kui majandust, soovitavad keskkonnaühendused võtta põhilähtekohaks Pariisi kokkuleppest tulenev eesmärk pingutada, et globaalse temperatuuri tõus jääks 1,5 kraadi piiresse, ning seada senisest ambitsioonikamad eesmärgid kasvuhoonegaaside heitmete vähendamiseks.
Eesti Keskkonnaühenduste Koda ühendab üheksat keskkonnaorganisatsiooni: Eestimaa Looduse Fond, Eesti Ornitoloogiaühing, Eesti Roheline Liikumine, Balti Keskkonnafoorum, Läänerannik, Nõmme Tee Selts, Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering, Keskkonnaõiguse Keskus. Päästame Eesti Metsad MTÜ tegeleb peamiselt metsade ja märgalade huvikaitsega.
