Jätkusuutlik ja vastutustundlik ettevõtlus ei ole turundusstrateegia, vaid osa ettevõtte DNAst

Carri Ginter on Soraineni advokaadibüroo üks juhtivpartnereid, kes juhib sealset rahvusvaheliste vaidluste lahendamise meeskonda ning annab Tartu Ülikooli Õigusteaduskonnas Jean Monnet õppetooli hoidjana Euroopa õiguse alaseid loenguid. Lisaks oma juriidilisele tegevusele toob Carri sel sügisel avalikkuse ette jätkusuutlikkuse teemad, modereerides Impact Day festivali VIP-laval toimuvaid ettekandeid.

ESG (environmental, social and corporate governance – inglise keeles) ehk jätkusuutlik ja vastutustundlik ettevõtlus on tipptasemel õigusteenuse juures omandanud tänaseks keskse koha ja sellega peavad kohanema lähiajal kõik, nii väikesed kui ka suured ettevõtted ja organisatsioonid. Lisaks Ginterile panustasid intervjuusse ka jurist Maarika Maripuu, Soraineni advokaadibüroo ESG meeskonna liige, ja partner Karin Madisson, kes tegelevad igapäevaselt oma töös jätkusuutlikkuse teemadega. Madisson on ka Soraineni ESG töörühma toetav partner.

Millised on praegu kõige olulisemad õigusalased väljakutsed, mis on seotud jätkusuutlikkuse ja keskkonnaga?

ESG valdkonna pidev ja kiire areng toob endaga kaasa õigusaktide virvarri Euroopa Liidus. Olgu see järgmise kolme aasta jooksul kehtima hakkav kohustus esitada majandusaasta aruande tegevuskava seas ka oma kestlikkusaruanne, mis sisaldab muuhulgas detailseid ülevaateid ettevõtte poliitikatest ning tegevusplaanidest, või siis soolise tasakaalu suurendamine või rohepesu vältimine. ESG teemad puudutavad igat ettevõtjat ja mida varem nendega tõsiselt tegeleda, seda suurem konkurentsieelis ka saadakse.

Asjakohaste direktiivide ja määruste maailm on kirju ning juristilgi on keeruline selles orienteeruda, rääkimata neist, kes õigusvaldkonnaga tihti kokku ei puutu. ESG seadusandlusest kinni pidamata jätmine võib aga endaga rängad tagajärjed kaasa tuua, näiteks üüratud trahvid, kasumi konfiskeerimine või riigihangetel osalemise keeld. Lisaks eeltoodule peavad ettevõtjad panema rohkem rõhku andmete kogumisele ning haldamisele, näiteks jalajälja mõõtmisele ning teabe avalikustamisele. Andmete maht on liiga suur, et seda Excelis hallata, mistõttu toob see kaasa lisakulutusi. Samas selleks, et Euroopa tasandil oleks olemas mingilgi määral andmed, on ellu kutsutud n-ö taksonoomia süsteem, mida tuleb järgima hakata pea 200 suurimal Eesti ettevõtjal. Selle andmestiku alusel annab tulevikus teha järeldusi ja tirida või tõugata seal, kus vaja.

ESG regulatsioonide osas järge hoida on eriti keeruline neil, kes tegelevad mitmes jurisdiktsioonis. Praegu ongi õigusvallas kõige olulisem olla ise uute muudatuste ning algatustega kursis ja aidata teistel ESG raames orienteeruda. Ühe näitena võib tuua peagi Euroopast tuleva roheväidete direktiivi, mis toob kaasa kõrged trahvid igasuguste turunduslike ja küsitava sisuga roheväidete esitamisel. Sorainenis on selleks olemas spetsialiseerunud ESG tiim, mis tegeleb nii teavitustööga kui õigusnõu andmisega ning ESG poliitikate väljatöötamise ja elluviimise abistamisega.

Milline roll on täna õigusteadlastel ja advokaatidel jätkusuutlikkuse küsimustes?

Juristid on ettevõtjatele oluliseks abiks, et tagada nende teadlikkus ESG regulatsioonist, et neil oleks võimalik sellest kinni pidada ning muudatustega kohaneda juba enne, kui need kehtima hakkavad. Kokkupuuted paljude erinevate klientidega annavad advokaatidele lisaks õigusalastele teadmistele ka tugeva turuülevaate, tänu millele tekib tervikpilt sagedaimatest vigadest ning teemadest, mida näiteks meedias selgitada.

Veel suurem roll seisneb selles, et teha inimestele selgeks lihtne asi – ESG ei ole turundus.

Environmental ehk keskkonna osa on juba väga paljude regulatsioonidega kaetud ja sellega oleme enam-vähem harjunud, aga järjest enam regulatsioone tuleb ka social ehk sotsiaalsesse ja governance ehk juhtimise valdkonda.

Sotsiaalses valdkonnas võib advokaatidest abi olla diskrimineerimise või ahistamise vastaste poliitikate väljakujundamisel või töökeskkonna riskide väljaselgitamisel, aga veelgi olulisemaks on muutunud töötajate koolitamine ja vastavate rikkumiste korral sisejuurdluste läbi viimine, mida n-ö majasiseselt on keeruline objektiivselt teha.

Juhtimise valdkonnas näeme vajadust korruptsioonialaste reeglite, kaasamise reeglite, vilepuhumise reeglite jms väljatöötamisel, oleme klientidele abiks ka juhatuse liikmete poolsete rikkumiste ennetamisel ja väljaselgitamisel ning erikontrollide läbiviimisel.

Kuidas saaks õigusalane haridus ja teadlikkuse tõstmine aidata jätkusuutlikkuse teemadel ühiskonnas laiemalt levida?

Õigus on jõuline viis inimeste käitumise juhtimiseks. Vahet pole, kas inimesel on sügavamad teadmised jätkusuutlikkusega seotud regulatsioonist või loeb ta uudistest midagi sellega seonduvalt, annab see alust enese sisse vaatamiseks ning hetke võtmiseks, et mõelda, kas teen juba praegu piisavalt. Tuues õiguse inimestele lähemale, on jätkusuutlikkus laiemalt tähelepanu all.

Jätkusuutlikkuse teemadel saab õigusvaldkonnas tegutsedes olla väga palju abiks just nimelt õiguse suunamisel n-ö õigele rajale. Kui anname tasuta õigusabi nendesse valdkondadesse, kus me näeme vajadust muutusteks, panustame õigusloomesse ja arvamuste kujundamisse.

Millised isiklikud kogemused või projektid on aidanud klientidel või organisatsioonidel jätkusuutlikkusega seotud õiguslike väljakutsetega toime tulla?

Hiljuti nõustasime näiteks Energiasalve 800 miljoni euro suurust projekti 500 MW võimsusega pump-hüdroakumulatsioonijaama arendamisel, siis Rail Balticat nende rohelise raudtee taristu projekti elluviimisel ning RGREEN INVEST-i 42 miljoni euro suuruse rahastuse pakkumisel taastuvenergia ettevõttele Green Genius.

Lisaks sellele oleme oma pro bono projekti „Shared Mission“ kaudu nõustanud toiduraiskamist vähendava ettevõtte Fudloop ning sigaretikonisid taaskasutava ettevõtte Filaret käivitamist. Lisaks suurtele projektidele pakume jooksvalt ka erinevaid ESG valdkonnaga seotud õigusteenuseid, näiteks eeskirjade koostamist, või anname nõu seoses jätkusuutliku rahastamisega seonduvate küsimustega.

Samuti oleme aidanud luua ettevõtjatel erinevaid sisereegleid ning aidanud neid ettevõttes tutvustada ja juurutada. Ettevõtetes toimunud rikkumiste korral oleme analüüsinud olukorda ning teinud ettepanekuid rikkumiste ennetamiseks ja ära hoidmiseks.

Kas „looduse esindaja“ kaasamine ettevõtte või organisatsiooni juhatusse võiks olla üheks viisiks, et ettevõtted keskkonna teemadel aktiivsemalt kaasa räägiksid ja vajalikke tegusid teeksid?

ESG ei ole vaid keskkonnateemad. ESG on väga-väga palju enamat. Keskkonnateemad on olulised, aga ESG strateegia algab sellest, et esmalt tuleb identifitseerida kõige olulisem mõju, mida ettevõtja ühiskonnas loob. Meie enda näitena võime tuua, et keskkonnamõju saame me üsna vähe mõjutada ja usume, et selles vallas oleme suure pingutuse juba teinud ning seda pingutust on tunnustatud ka Rohekontori märgisega.

Aga me saame mõjutada seda, missugune ühiskond meie ümber on ja millised normid ühiskonnas on aktsepteeritud ja millised mitte. Nii toetame näiteks tudengeid ja pakume neile koolitusi, osaleme seadusloomes erinevate organisatsioonide kaudu ja ka otse, suuname oma tasuta õigusabi valdkondadesse, mis on olulised, toetame organisatsioone, mis on Eesti kulutuuri säilimiseks ja hariduse taseme tõstmiseks olulised, toetame oma töötajaid andes neile vabu päevi osalemiseks heategevuses, säilitame palga reservõppuste või Kaitseliidu tegevuste jaoks jne. Meie tegevustest saab lugeda meie ESG raportist – keskkond moodustab sealjuures vaid ühe osa.

Näeme juba täna, et tarneahelas ja kaupade/teenuste ostmisel pööratakse tähelepanu lisaks lapstööjõu, orjatööjõu, taaskasutuse jms kõrval ka mitmekesisuse teemadele, kus nõuete täitmine annab lisapunkte. Sarnaselt saame me kõik nõuda oma koostööpartneritelt vähemalt samasuguste põhimõtete järgimist nagu me ise seda teeme.

Ettevõtjad peavad määratlema, mis on nende suurim ESG alane mõju ühiskonnale ja sellest looma oma strateegia osa, kuna vaid nii suudavad ettevõtted olla jätkusuutlikud. Looduse esindaja nimetamine juhtkonda oleks meie hinnangul sarnase efektiga kui kvootide kehtestamine. See on suur küsimus, et kuidas ja kas need aitavad. Pigem võiks ettevõtted läbida VEF Indeksi taolise küsimustiku ja saada oma tegevusele hinnangu. Kõik, kes on seda ise teinud, võiksid seda eelistada ka oma koostööpartnerite hulgas. Kokkuvõtlikult ei ole vahet, kust see ESG initsiatiiv ja nõudlikkus tuleb. Oluline, et sellest saab ettevõtte DNA osa.