Copernicuse andmed näitavad, et tänavu mais oli globaalne keskmine temperatuur 1,52 °C kõrgem kui aastatel 1850–1900 mõõdetud industriaalajastu eelne keskmine. Alates mullu juulist on iga kuu ületanud globaalne keskmine temperatuur industriaalajastu eelset vähemalt 1,5 °C.

Kuumalained sagenevad ka Eestis. Näiteks 25. mail oli Pärnus tõeline rannailm.

Viimase 12 kuu globaalne keskmine temperatuur on kõrgeim registreeritud temperatuur, ületades 1991.–2020. aastate keskmist 0,75 °C võrra ja tööstusajastu eelset keskmist 1,63 °C võrra.

Copernicuse kliimateenistuse direktor Carlo Buontempo märkis, et 12-kuuline soojarekordite seeria on šokeeriv, kuid mitte üllatav. „Kuigi lõpuks rekordkuude jada katkeb, jääb kliimamuutuste üldine tunnusjoon alles ja sellise trendi muutumise märke näha ei ole,“ ütles ta.

Buontempo lisas veel, et elame enneolematul ajal, ent meil on ka enneolematu oskus jälgida kliimat ja tänu sellele suudame tegutseda informeeritult. „Seda kuumimate kuude jada meenutame edaspidi pigem suhteliselt külmana, kuid kui meil õnnestub juba lähitulevikus stabiliseerida atmosfääri kasvuhoonegaaside kontsentratsioonid, siis võime sajandi lõpuks tagasi pöörduda praeguste „külmade“ temperatuuride juurde,“ selgitas ta.

Copernicuse kliimamuutuste seire teenus (C3S), mida osutab Euroopa Komisjoni nimel ja Euroopa Liidu rahastusel Euroopa keskpika ilmaennustuse keskus (ECMWF), avaldab korrapäraselt igal kuul kliimaülevaateid, kus teavitab globaalse maapinnalähedase õhutemperatuuri, mere jääkatte ja hüdroloogiliste näitajate muutustest. Arvutipõhised analüüsid põhinevad miljarditel mõõtmisandmetel, mis on saadud satelliitidelt, laevadelt ning lennu- ja meteoroloogiajaamadest üle terve maailma.