Kaebustega koos esitati ka esialgse õiguskaitse taotlus õlitehase tegevuse peatamiseks kohtumenetluse ajaks. Kaebajad põhjendasid taotlust tõsiasjaga, et juba kohtumenetluse ajal suurendab õlitehase käitamine riigi kasvuhoonegaaside heidet rohkem kui 800 000 tonni võrra aastas, millega väheneb Eesti süsinikueelarve 1,1–1,8% aastas. See omakorda raskendab kliimaeesmärkide saavutamist, mis võib tulevikus viia inimeste põhiõiguste ülemäärase piiramiseni.

Tallinna Halduskohus rahuldas esialgse õiguskaitse taotluse osaliselt, peatades kompleksloa kehtivuse esialgu 12. juulini, et Keskkonnaamet ja Enefit Power AS „saaksid kujundada omapoolse seisukoha esialgse õiguskaitse taotluse osas ning kaebajatele ei saabuks pöördumatuid tagajärgi“.

„Kompleksloa täitmise ajutise peatamisega tunnistas kohus tõsiasja, et iga tonn kasvuhoonegaase toob kaasa kahjulikke tagajärgi ning kahjustab inimeste õiguseid. Lisaks on eilne määrus märk sellest, et kohtu arvates on kaebus perspektiivikas ning kliimakriisi süvendavale õlitehasele kompleksluba väljastades võis Keskkonnaamet teha vigu,“ sõnas Fridays for Future Eesti aktivist Robert Pappel.

Kohtumääruse kohaselt on Keskkonnaametil ja Enefit Power AS-l võimalik vaielda hiljemalt 9. juulil esialgse õiguskaitse kohaldamisele vastu. Juhul, kui nad määrust tähtaegselt ei vaidlusta, rakendub esialgne õiguskaitse kuni kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni.