Rain Tunger: hukkamõist tuleb sageli teineteise mittemõistmisest
Rain Tunger on muusik, ettevõtja ja tegudele innustaja, kelle juhitud restoranid on juba kümme aastat järjest TripAdvisori parimate seas. Lisaks on Rain inspireerinud sadu ettevõtteid, keskendudes külalislahkusele, juhtimisele ja enesearengule. Impact Day festivalil räägib ta emotsionaalsest turvalisusest. Väikese sissejuhatuse teemasse saad aga juba allolevast artiklist.
„Emotsionaalne turvalisus loob keskkonna, kus inimesed tunnevad end väärtustatuna, kuulatuna, toetatuna, mis omakorda suurendab nende rahulolu, motivatsiooni ja produktiivsust. Me kõik võitleme tegelikult sisimas ressursside nimel, selleks et olla loov, tegus ja hetkes kohal, isegi teadlikkus nõuab palju energiat – ka mediteerimine võib olla väga väsitav,“ räägib Rain. Tema sõnul aitab emotsionaalselt turvaline keskkond vähendada stressi ja ärevust ning soodustab paremat meeskonnatööd, sh innovatsiooni, kuna inimesed julgevad oma ideid ilma tagajärgi kartmata välja öelda.
Emotsionaalse turvalisuse viis väljakutset
Psühholoog Alar Tamming on öelnud, et inimestevahelistes suhetes on arusaamatused ja teineteise mittemõistmine reegel. See, et päriselt mõistetakse teist inimest, on pigem erand. „Mina arvasin alati, et see on vastupidi – et me kollektiivina, inimestena, partneritena mõistame teineteist ja arusaamatused esinevad vaid teatud hetkedel. Tegelikult ei tea ma teise inimese kohta mitte midagi: mida ta tunneb, kogeb ja näeb, kuidas ta seoseid loob jne. Eeldasin, et inimesed mõtlevad kõik sarnaselt, mis omakorda tähendab, et puudub vajadus pidevalt kontrollida, kuidas teine maailma tajub,“ räägib Rain, ning toob välja viis emotsionaalse turvalisusega seonduvat väljakutset, mis töökollektiivides, kuid ka isiklikes suhetes, esinevad.
Esimene väljakutse, millega sageli silmitsi seistakse on segane kommunikatsioon. „Kõik algab märkamisest enda sees, see on mindfulness (teadvelolek – toim): mis minu sees tegelikult toimub, mis on oluline; kas see, mida ma teen on mind toetav, ühendav, tõene, kaasav. Igale juhile on kohustuslik mindfulness-i ja Circling kursus, kus õpitakse kõike emotsioonide kohta, ja neid on nii palju rohkem kui esialgu arvame. Õnneks suruvad naised maskuliinset ühiskond pidevale arengule, sest nende emotsionaalne intelligentsus on kõrgem kui meestel ja nad on oma tunnetega paremini kooskõlas.“
Järgmine väljakutse on usaldamatus juhtkonna ja töötajate vahel. Seda peamiselt, sest puudub eeskuju – Eestis ei ole palju selliseid ettevõtteid, kus emotsionaalne turvalisus oleks täielikult saavutatud. „Uuringud näitavad, et kõige edukamad on need tiimid, kus inimesed saavad olla kõige haavatavamad – kus emotsionaalne turvalisus on kõige kõrgem. Kui juhtkond ei ole toetav ega hooliv, tektitab see vastupanu, hirmu ja ebakindlust, millele keha reageerib sulgumisega. Iga inimene oma ideede ja perspektiividega on ju nagu lill – mida rohkem me saame seda lille lahti, seda rohkem hakkab sealt ka häid mõtteid tulema.“
Kolmas väljakutse on võimetus konflikte lahendada. „Mind pole kunagi õpetatud, kuidas konflikte lahendada, ma ei saanud varem arugi, et lähisuhtes või organisatsiooni liikmena tuleb selles, kuidas konflikte nende tekkimisel lahendama hakatakse, enne kokku leppida, sest reegel on, et arusaamatused tekivad. Lahendamata konfliktid loovad aga pingeid ja rahulolematust, mis kuhjuvad ja kasvavad. Mu elukaaslane ütleb, et arusaamatustest tuleb rääkida juba siis, kui kogetu jääb sinuga 48 tunniks, vastasel juhul paisub see üha edasi. Mida rohkem lahendamata teemasid kolleegide vahel tekib, seda aeglasem on inimeste võimekus protsessida. Mida rohkem konflikte lahendada, seda puhtamaks õhk muutub ja seda rohkem on ressurssi olulisega tegeleda,“ räägib Rain.
Neljas väljakutse on ebaõiglane kohtlemine. „Eestlane on loomult üsna konservatiivne, kohati isegi rassistlik, seega kujutan ette, et panna teisest kultuurist, teistsugune inimene end hästi tundma, nõuab palju tähelepanelikkust. Tean, et mõned koolid – näiteks Vanalinna Hariduskolleegium – püüab lastes emotsionaalset intelligentsust teadlikult luua ja kasvatada, sest loovus saab tekkida vaid siis, kui inimene tunneb end turvaliselt.“
Viimane väljakutse on toetusstruktuuride puudumine. „Ettevõtetel pole kuskilt võtta nõu, kuidas keerulisi olukordi ja vaimse tervisega seotud probleeme lahendada ning emotsionaalselt turvalist töökeskkonda luua. Kiputakse ootama lahendusi väljastpoolt, kuid piire seades ja endast teadlikumaks saades saab seda tegelikult ise seestpoolt looma hakata.“
Virtuaalse suhtlusega südame tasandini
Räägime Rainiga kaugtööst ja sellest, kuidas emotsionaalset turvalisust uues reaalsuses edendada. „Virtuaalsed suhtluskanalid on iseenesest suurepärane innovatsioon, sest need aitavad inimestel paremini ühildada eraelu ja seda, et töö oleks tehtud. Oleme tänu sellele terviklahendusele lähemale jõudnud. Miinuseks on aga see, et kaasnevad kehvad harjumused: koosolekutel on kaamerad kinni või tegeletakse samal ajal muude asjadega. Kinnisele aknale rääkida on ikka üsna ebamugav. Olen Saksamaal asuva terapeudiga Zoomi vahendusel tänu silmsidele saavutanud seisundi nagu viibiksime ühiselt füüsilises ruumis. Sügavuse mõõde on virtuaalses suhtluses täiesti olemas, saame ühenduda südame tasandini.“
Regulaarsete küsitluste ja kohtumiste abil tuleb jälgida töötajate heaolu – kas kollektiiv on sünkroonis ja kuidas neil tegelikult läheb. „Juhtidena oleme küll teadlikud ettevõtte probleemidest, aga ei tagasisidesta seda alati töötajatele. Mul on hea kogemus meeskonna coachinguga, kus läbi küsimuste peavad inimesed ise lahendusi leidma, mis seejärel justkui iseenesest integreeruvad ning puudub vajadus midagi peale suruda, monolooge pidada ja ülemäära arutleda. Mis peamine – kõik jõuavad vajaliku arusaamiseni iseenda sees.“
Suurendamaks inimeste teadlikkust laiemas plaanis tuleb töötajatele pakkuda erinevaid koolitusvõimalusi ja osaleda juhina ka ise töötubades ja kursustel. „Mina soovitaks kohe mindfulnessi koolitust ja Erkki Kaikkonen räägib vägivallatust suhtlemisest ja südamega kuulamisest, sest kuulmine ja kuulamine on kaks eri asja. Kuidas kuulata nii, et südamel oleksid kõrvad, mitte mõistusega, hakates kohe probleeme lahendama.“
Emotsionaalse turvalisuse loomise juures on oluline ka tunnustamine ja toetus. „Ma võiksin sellest tunde rääkida, sest see on minu koolituse peamine tükk. Esiteks on tunnustus heade tulemuste eeldus, mitte tagajärg, seda näitavad positiivse psühholoogia uuringud. Teiseks on see põhivajadus, nagu kirjutab Dale Garnegie oma raamatus „Kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi“. Igas inimeses on midagi ilusat, mida märgata, ka neis, kes on sulle vastukarva. Tunnustus ei maksa midagi, vaid loob ressurssi. Lapsi me ju innustame, täiskasvanuid aga unustame tunnustada.“
Inimesed on oma keskkonnast võõrandunud
Kuna Impact Day on siiski jätkusuutlikkusele pühendatud festival, siis uurin Raini käest lõpetuseks, milline on tema selleteemaline vastuoluline arvamus. Rain vastab: „Leian, et tehnoloogia ja innovatsiooni täielik usaldamine jätkusutlikkuse saavutamiseks on riskantne, sest see võib eirata vajadust muuta oma tarbimisharjumusi, eluviise või suhtlemise viise. Jätkusuutlikkus ei saa tugineda vaid tehnoloogilistele lahendustele, vajame ka põhjalikke muutusi inimeste käitumises ja ühiskondlikes väärtustes. Meil on inimestena vaja areneda, et meie emotsionaalne intelligentsus kasvaks.“
Aga milline on Raini suurim unistus? „Ehk olen liiga naiivne või lillelaps, aga minu unistus on, et inimesed üle maailma elaksid rahus ja harmoonias ja vastastikuses austuses; kõikidel oleksid võrdsed võimalused õitseda ja olla õnnelikud. Soovin, et meie planeet oleks terve ja jätkusuutlik ka tulevastele põlvedele. Et me näitaksime eeskuju ja arendaksime ennast ka ise, mitte vaid oma lapsi. Peame kultiveerima oma harjumusi selles suunas, et oleksime päriselt tundlikud. Gabor Mate ütleb väga hästi, et we are alienated people – võõrandunud enda kehast, märkamata endas toimuvat, võõrandunud maailmast, sest plastik, prügi jms muudkui kasvab, võõrandunud teistest inimestest ja tööst.
Kui saaksin vaid ühte asja soovitada, siis jaotaksin selle soovituse nii: hukka mõista on nii lihtne, see käib hetkega, aga mõista – vot see on väljakutse. Kuidas teha ruumi mõistmisele? Kõik eelarvamused tuleb maha visata ja tunda huvi miks keegi nii mõtleb või näeb. Hukkamõist tuleb sageli sellest, et ei mõisteta teist inimest. Palun teeme edaspidi etteheidete asemel ettepanekuid.“
