Oluline on seejuures rõhutada, et tegemist pole pelgalt trendiga, mida kogeme soojema ilma näol. Ülemaailmne soojenemine viib jää sulamiseni, merevee taseme tõusuni ja ekstreemsemate ilmastikunähtuste esinemissageduse suurenemiseni. Kõik see kokku võib põhjustada terviseprobleeme, elupaikade kadu ja põllumajanduse ebaõnnestumisi. Kahjuks oleme ka viimase aasta jooksul aina rohkem kuulnud näiteid kliimakatastroofidest ning süngeid ennustusi tehakse juba selleks suvekski.

„Meil pole aega“ mantra jõuab vaikselt kohale

Üha tugevamalt esile kerkinud „Meil pole aega“ mantra, mida kliimaaktivistid on juba aastaid korranud, hakkab viimaks kohale jõudma. Keskkonnakaitsjad ja teadlased on pikalt hoiatanud, et tegutsemiseks on aega vähe ning vaja on kiireid ja otsustavaid samme. Nüüd näeme suuremat tähelepanu ja teadlikkust keskkonnateemadele nii poliitikas kui ka ühiskonnas laiemalt. Näiteks on kliimaaktivistide jõupingutuste tulemusena hakanud mitmed riigid tõsiselt kaaluma ja vastu võtma kliimaseadusi, mis seavad konkreetsed eesmärgid ja tegevused süsinikuneutraalsuse saavutamiseks. Samuti on Euroopa Liit vastu võtnud uusi direktiive, mis käsitlevad rangemaid heitkoguste piirmäärasid ja julgustavad liikmesriike investeerima taastuvenergiasse.

Kuigi need sammud on väga olulised ja teretulnud, peaksime siiski kiirendama meie tegevuste tempot. Praeguses majanduslanguses on oluline meeles pidada, et investeeringud keskkonna teemadesse ei ole koht, kus võiksime lubada endale kärpeid. Rohetehnoloogiad ja keskkonnasõbralike lahenduste arendamine on mitte ainult hädavajalikud meie planeedi ellujäämiseks, vaid pakuvad ka märkimisväärseid majanduslikke võimalusi ja töökohti. Kui me suudame ühendada kliimameetmed majanduskasvuga, võime saavutada jätkusuutliku tuleviku, mis toob kasu nii keskkonnale kui ka ühiskonnale tervikuna.

Igas probleemis leiduvad suured võimalused, nii siingi

Igas probleemis leiduvad suured võimalused ning kliimamuutuste väljakutse ei ole siin erandiks. Eestil on suurepärane võimalus olla teerajaja jätkusuutlikkuse teemadel ja näidata maailmale eeskuju, kuidas Pariisi kokkuleppes sätestatud eesmärke täita. Aeg on teha julgeid otsuseid poliitikas, mis viivad meid süsinikuneutraalsuse suunas, ning võtta vastu seadusi, mis soodustavad rohelisi investeeringuid ja innovatsiooni. Olles eesrindlik ja proaktiivne, saab Eesti näidata, et ambitsioonikad kliimapoliitikad ei ole mitte ainult võimalikud, vaid ka majanduslikult kasulikud. Oleme võimelised tõestama, et looduse hoidmine ja ökoloogilise jalajälje vähendamine võivad käia käsikäes majanduskasvuga.

Eesti ettevõtted saavad olla uute innovaatiliste toodete ja teenuste loojad, avades uksi suurematele võimalustele ja rahastustele. Rohetehnoloogiad pakuvad tohutut rahvusvahelist turgu, kus Eesti võiks olla juhtiv tegija. Investeerides taastuvenergiasse, energiatõhususse ja keskkonnasõbralike lahenduste arendusse, saavad Eesti ettevõtted mitte ainult tugevdada oma konkurentsivõimet, vaid ka panustada globaalsesse kliimamuutuste vastasesse võitlusse. Eestlastena saame näidata, kuidas looduse hoid võib laieneda ka kliima hoiule, luues nii parema tuleviku meile kõigile. Meil on võimalus õpetada maailmale, et väike riik suudab teha suuri muutusi, olles eeskujuks ja inspireerides teisi järgima meie jälgi.

Kuidas edasi - täiskäigul!

Aeg on suurendada tempot ja pöörata veelgi rohkem tähelepanu keskkonnateemadele. Need jõupingutused ei pruugi tagada ainult kliimakriisi lahendamist, vaid võivad olla ka järgmise Eesti eduloo aluseks. Olgem julged ja otsustavad, investeerides jätkusuutlikkusesse ja kliimasõbralikesse lahendustesse, et kindlustada meie tulevik ja saavutada oma eesmärgid. Koos suudame muuta Eestit ja kogu maailma paremaks paigaks elamiseks.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena