„Näiteks on Eesti riiklikus kliima- ja energiakavas 2019. aastal Euroopa Liidule lubatud, et Eesti vähendab aastaks 2030 kasvuhoonegaaside (KHG) heidet 70%, ent eelnõus on latt madalamale seatud,“ märkis Vaarmari. Samuti on „Eesti 2035“ tegevuskavas võetud eesmärgiks, et 2035. aastaks ei ületa KHG heide kaheksat miljonit tonni – ka sellest on eelnõus taganetud. „Pariisi kliimalepe ega EL-i õigus ei võimalda riigil taganeda juba kord seatud kliimaeesmärkidest,“ ütles õigusekspert.