Millal jõuame naftaajastu lõpuni?

Varasemalt arvati, et meil pole palju naftavarusid ja kui need otsa saavad, peame vähendama nafta tarbimist. Kuid inimesed leiavad pidevalt uusi naftaleiukohti, ja nafta ei lõppe ilmselt mitte seetõttu, et see saab otsa, vaid seetõttu, et me loobume selle tarbimisest, kirjutab Peep Jalakas, SEB ettevõtete panganduse valdkonna juht. SEB on ühtlasi 10.-12. oktoobrini toimuva jätkusuutlikkuse festivali Impact Day kaaskorraldaja.

Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA) prognoosib, et naftanõudlus saavutab haripunkti 2028. aastal. Väidetakse, et kõrged naftahinnad ja ebastabiilse varustuse risk kiirendavad üleminekut puhastele tehnoloogiatele. Kuid 2028. aasta pole enam kaugel ja sellised prognoosid viitavad naftaajastu varajasele lõpule. Samal ajal naftakartell OPEC+ prognoosib naftanõudluse kasvu kuni 2045. aastani. Võiks arvata, et naftat eksportivate riikide organisatsioon loodab jätkuvalt suuremale naftatarbimisele, kuid sarnaselt mõtleb ka USA Energiainformatsiooni Administratsioon. USA energiaekspertide seisukoht on tarbimise kasvu osas veelgi optimistlikum – naftatarbimine ei saavuta haripunkti enne 2050. aastat.

Ilmselt peitub tõde kuskil keskel. Üks peamisi põhjuseid, miks prognoosid erinevad, on maanteetranspordi elektrifitseerimine. Näiteks väidab OPEC+, et naftanõudlus selles sektoris kasvab 2045. aastaks umbes kümnendiku võrra (10%), samas kui IEA prognoosib, et isegi kõige pessimistlikuma stsenaariumi korral väheneb naftanõudlus 14% võrra. Arvestades arenevate majanduste kasvu ja transporditeenuste vajadust ning nähes praegust elektriautode ja akude arengu tempot, on raske oodata nii suurt naftakasvu, nagu OPEC+ prognoosib.

Energeetika

Teisalt, mitte ainult autod ei vaja naftat. Ajalooliselt on kiirelt kasvavad majandused sageli seotud kasvava energianõudlusega. Praegu elab enamik inimesi endiselt areneva majandusega riikides. Sellistes arenenud riikides nagu USA või Saksamaa saavutati naftatarbimise tipp juba 1970ndatel, pärast üleilmseid energiakriise. Teistes riikides naftavajadus aga kasvab. Et mõista naftatarbimise suundumusi, on „Bloomberg“ andmetel üks USA elanik umbes 16 korda suurem naftatarbija kui India elanik ja peaaegu 6 korda suurem kui Hiina elanik. Kuigi arenenud riikides naftatarbimine stabiilselt väheneb, kasvab see arenevates majandustes jätkuvalt. IEA tunnistab ka, et investeeringud arenevate riikide puhtasse energiasse on ebaproportsionaalselt väikesed.

Lennundus ja keemiatooted

Isegi kiiresti arenevate roheliste tehnoloogiate juures ei pääse me veel mõnda aega suuremast naftavajadusest, kui tahame rahuldada maailmamajanduse ja inimeste arvu kasvu tempot. Kaks sektorit, mille puhul peaaegu kõik nõustuvad, et naftavajadus kasvab kuni 2050. aastani, on lennundus ja naftakeemiatooted. Maailmamajanduse kasvades suureneb ka lendude arv ning meie plastiku ja muude naftakeemiatoodete tarbimine. Isegi varajase nafta lõpu prognoosija IEA nõustub, et ühekordse plasti kasutamise lõpetamisest ja ringlussevõtust ei piisa, et vähendada plasti jaoks vajaminevat naftatarbimist. Elektrilised lennukid on veel kauge unistus, seega, kui kogu maailm ei ühine Flygskami (rootsi keeles lennuhäbi) liikumisega, kasvab naftavajadus lennunduses edasi.

Põllumajandus ja julgeolek

Ka tööstuslik- ja põllumajanduslik rasketehnika ei saa lähiajal kuidagi akude pealt liikuma ja jääb suures osas diisli ning osaliselt biokütust kasutama. Selle põhjus on lihtne, akudel pole hetkel veel piisavalt mõistlikku kubatuuri-mahutavuse suhet, et rasketehnikat liigutada vähegi mõistlikel alustel ning lisaks ei saa väärtuslikku põllupinda tallata kinni raskeid akupakke vedava tehnikaga – hiljem lihtsalt ei ole mullaviljakus enam samal tasemel.

Mida võiksid sellised prognoosid tähendada tavalisele tarbijale?

Kui naftasektori ettevõtted teevad oma investeerimisotsused IEA prognoositud madala naftanõudluse alusel, kuid tarbimine on tegelikult suurem, tõusevad nafta ja selle toodete hinnad. Vastupidisel juhul võivad tarbijad oodata madalamaid naftahindu pakkumise ülejäägi tõttu, kuid siis kaob motivatsioon naftatarbimist vähendada. Kuigi naftahindade muutuste ennustamine pikas perspektiivis on praegu väga keeruline, on tõenäolisem, et naftaturud muutuvad killustatumaks ja hinnad muutlikumaks.

Praegu on suurim tundmatu tehnoloogia areng. Kui päikese-, tuule- ja akutehnoloogiad arenevad kiiremini ning täiustuvad muud naftat asendavad tehnoloogiad, on tõenäoline, et nafta tipp saavutatakse järgmise paarikümne aasta jooksul. On ilmne, et maailmamajanduse kasvades jääb suurem naftavajadus lähitulevikus püsima. Samas on kliimamuutustega võitlus fookuses nii Euroopas kui kogu maailmas ning oodata on, et uute tehnoloogiate arengusse investeeritakse nii avaliku kui erasektori poolt suuri summasid. Samal ajal jäävad naftatehnoloogiate finantseerimisvõimalused üha ahtamaks nii investorite kui võõrkapitali väheneva huvi tõttu.

Tarbijakäitumiste muutuste mõjust erinevatele sektoritele saab kuulda ka Baltikumi suurimal jätkusuutlikkuse festivalil Impact Day. Ürituse programmi ja ajakava leiad SIIT.