Kui esimese probleemi puhul – haiglate roheenergiale üleminek – on tegelikult pilt üsna selge, et kui palju oleks energiat vaja, kust seda võiks saada ja üleminek roheenergiale saab toimuma, siis teised teemad on palju mitmetahulisemad ja ei sõltu vaid riigi otsustest või sellest, kui Eesti üksi mingi uue reegli loob. Näiteks saab siin tuua ravimipakendid, mis võiksid olla palju konservatiivsemad materjali kasutamisel. Mändmaa aga leiab, et siin saab Eesti olla suunanäitaja ka naabritele.

„Inimeste tervisekäitumise muutmine on ehk kõige keerulisem osa kestlikes eesmärkides, sest riik ei saa ju dikteerida inimestele käitumist, nõuda allumist. Saame vaid harida, juhtida tähelepanu ja suunata inimesi tervislikemate elustiilide juurde,“ räägib kantsler.

Inimese tervise ja keskkonnaprobleemide lõike punktis on veel üks mure, millega peab tegelema ja see on kliimaärevus, mis aina enam nooremas generatsioonis pead tõstab. Täpsemalt siis mure planeedi ja looduse tuleviku osas on noorte hulgas võtmas mõõtmeid, mis võivad samuti tuua kaasa tervisemuresid. Mändmaa aga leiab, et noored tõmbavad oma ärevusega laiemat tähelepanu kliimaprobleemidele, nende hääl on aina kõlavam ja loodetavat toob kaasa muutused otsustajate mõtteviisides.

10.-12. oktoobril toimub Tallinnas, Põhjala tehases Baltikumi ja Põhjamaade suurim jätkusuutlikkuse festival Impact Day, kuhu koguneb üle 150 mõjuloojast kõneleja 16 erinevast riigist, et vaadata jätkusuutlikkust laiemas spektris. Eesmärk on teha sellest olulisest valdkonnast ja meie ees seisvatest võimalustest arusaamine üldsusele oluliselt lihtsamaks.

Pikemat vestlust tervishoiusüsteemi kestlikkusest kuula juba saatest!

Maarjo Mändmaa

Jaga
Kommentaarid