Kagu-Euroopa inimeste tervist ohustas sel suvel rekordarv kuumapäevi

Kagu-Euroopas esines umbes kaks kolmandikku suveperioodist tugevat kuumastressi, kus päevane maksimaalne temperatuur oli vähemalt +32 °C.

Euroopa Copernicuse kliimaseire teenistus teatas, et Kagu-Euroopas oli tänavu keskmisest kuni 60% rohkem sooje päevi. Põhja-Fennoskandia ehk Põhja-Euroopa ala, kuhu kuuluvad Soome, Karjala, Koola poolsaar ja suurem osa Skandinaavia poolsaarest, koges samal ajal mõõtmisajaloo kõige soojemat suve.

Kuumastress on indikaator, mis näitab, kuidas erinevad soojuskeskkonnad mõjutavad inimese keha. Seda jälgitakse universaalse soojuskliimaindeksi (UTCI) abil. Kagu-Euroopas kogesid elanikud 2024. aasta suvel 66 päeva jooksul tugevat kuumastressi. See on piirkonnas seni suurim registreeritud tugeva kuumastressiga päevade arv. Keskmine tugeva kuumastressiga päevade arv suvel on umbes 29.

Copernicuse kliimamuutuste teenistuse asedirektor Samantha Burgess tõdes, et Euroopas oli 2024. aastal mõõtmisajaloo kõige soojem suvi. UTCI alusel arvutatud keskmine päevane maksimaalne temperatuur oli 2024. aasta suvel Euroopas 2,1 °C kõrgem kui keskmiselt. „Ekstreemsed temperatuurid sellistes piirkondades nagu Kagu-Euroopa mõjutavad eurooplaste heaolu, sest selle piirkonna kodanikud kogevad kuumastressi rohkem kui kunagi varem,“ lisas Burgess.

Kuidas mõjutavad kuumastressi päevad tervist?

Mullu septembris nentis Tartu ülikooli keskkonnatervishoiu professor Hans Orru Eesti Ekspressile antud intervjuus, et Eestis võib märgata suremuse kasvu juba 27 soojakraadi korral.

Inimese kehatemperatuur on ligikaudu 37 kraadi ja perioodid, kus õhutemperatuur on sellest kõrgem, on inimesele väga rasked. Kõrge õhutemperatuur suurendab pea alati suremust. Kui kuuma ilmaga kaua õues olla, hakkab keha sisetemperatuur tõusma.

Kõigepealt ilmneb nii-öelda kuumastress ehk kuumakurnatus. Keha hakkab kuumenemisele vastu võitlema, sest ei taha, et sisetemperatuur tõuseks. Seega vereringe hakkab kiiremini tööle ja algab higistamine. Kui inimesel on näiteks südamehaigus, siis see kõik on tema organismile lisakoormus.

Kliimamuutused mõjutavad ka Eesti inimeste tervist, aga teiste riikidega võrreldes on need mõjud väiksemad.

Hans Orru

Inimesed, kes kuuma käes töötavad – õues või ka tehases, kus masinate ja õhutemperatuuri koosmõjus võib samuti temperatuur üle 30 plusskraadi tõusta –, higistavad ja joovad rohkem. See on neerudele ülekoormus, mis aastatega võib tekitada neeruhaigusi.

Kuumakurnatusest aste edasi on kuumarabandus. Osal juhtudel võib kuumarabandus tekkida isegi muidu tervel inimesel, kes viibib +40–45-kraadises õhus ega tarvita piisavalt vedelikku. Kui organismil saavad vedelikud ja soolad otsa, võib süda või mõni muu organ töötamast lakata. Pole teada, et Eestis oleks inimesi kuumarabanduse tõttu surnud, aga haiglasse on seetõttu küll satutud.

Orru tõdes, et kliimamuutused mõjutavad ka Eesti inimeste tervist, aga teiste riikidega võrreldes on need mõjud väiksemad. „Ühtpidi näeme, et tõusvad temperatuurid suurendavad suvist suremust, aga teistpidi vähendavad pehmemad talved talvist suremust. Nii nagu väga soe ilm on ka väga külm ilm inimese kehale suur stress,“ sõnas Orru.

Kui suuremas osas Euroopast, eriti kaguosas, oli vihmaseid päevi keskmisest vähem, siis teistes piirkondades, sealhulgas Ühendkuningriigi põhjaosas, Fennoskandias ja Balti riikides oli keskmisest kuni 20 vihmast päeva rohkem. Üle kolmandikul Euroopa jõgedel oli veetase sel suvel märkimisväärselt või erakordselt madal, eriti kagus, samal ajal kui suures osas Kesk-Euroopas oli jõgede keskmine vooluhulk aastaaja kohta erakordselt suur.