Annika Vait: vastutustundlik juhtimine tähendab kindlustust surmava lumelaviini vastu

Jagatud arusaama kohaselt ei ole varastamine, petmine või valetamine ühiskonnas ammu enam aktsepteeritud nähtused ning normi rikkumisega kaasnevad sanktsioonid. Need samad kokkulepped on saanud ka vastutustundliku ettevõtluse lahutamatuks osaks. On lihtsalt teatud põhimõtted ja praktikad, mida tuleb järgida, et tänapäeva ärikultuuri sobituda, kirjutab advokaadibüroo RASK partner Annika Vait.

ESG temaatika kaks esimest alussammast – keskkonna- ja sotsiaalsed tegurid – on tänaseks ettevõtjate poolt päris hästi teadvustatud. Kolmanda samba ehk juhtimisalaste teguritega on olukord aga mõnevõrra keerulisem. Erialaselt peegeldub see kõige enam erinevates vaidlustes, mis on tingitud just vastutustundliku juhtimise põhimõtetega vastuollu sattumisest.

Lihtsustatult võime antud juhul rääkida vastutustundliku juhtimise kolmest kesksest printsiibist, millele oleme mõtteliselt alla kirjutanud ning millega vastuollu sattumine toob kaasa vastavad tagajärjed. Esiteks on oluline õiguskuulekas käitumine, millega vastuollu läheb varastamine ja muu tegevus, mis on seadusega keelatud. Teiseks on vajalik ärieetika ja läbipaistvus ehk vältima peaks varjamist, valetamist, petmist ning muul moel ebaausat ja -austavat käitumist. Kolmandaks on kriitilise tähtsusega eesmärkide seadmine ja riskide juhtimine ehk tegutseda tuleks läbimõeldult ja süsteemselt. Läbi tuleks mõelda äritegevuse mõjud ja riskid ning korraldada nende juhtimine.

Põhimõtted, mille vastu eksitakse

Investorite kaasamine ning investeeringute hoidmine ja suurendamine on ettevõtjate igapäevane väljakutse. Eriti aktuaalne on see Eestis populaarsete kasvuettevõtete jaoks. Tihti kipuvad asjad jääma viimasele minutile, mis võib tähendada, et investeeringu kaasamise hetkeks võib olla ühingu finantsiline seis juba kriitiline. Kui sellises situatsioonis peaks tekkima mõte päästa olukord lubamatul viisil ettevõtte varalise seisu atraktiivsemaks muutmise kaudu või varjatakse mõnda olulist asjaolu, siis võib see väga valusalt lõppeda.

Kui ebaõigeid andmeid avaldatakse või olulisi asjaolusid varjatakse lepingueelsete läbirääkimiste etapis, võib läbirääkimiste teisel poolel tekkida kaasnenud kahju hüvitamise nõudeõigus. Kui selliselt käitutakse lepingulise partneriga, sisaldab suure tõenäosusega leping „valetamise ja varjamise“ keeldu ning vastavaid sanktsioone rikkumise korral. Tavaliselt on selleks leppetrahv ja seda ületavas osas kahju hüvitamise nõue. Olulisemate rikkumiste puhul ka ühepoolselt lepingu lõpetamise ning tehtud investeeringu nn väljavõtmise õigus.

Teise elulise näitena võib tuua olukorra, kus uue investori kaasamise tuhinas jäetakse olemasoleva investoriga sõlmitud lepingu tingimused tähelepanuta või need vaikitakse uue potentsiaalse investori ees maha. Või ei kaasata olemasolevaid investoreid lihtsalt piisavalt uutesse plaanidesse. Üldjuhul sisaldavad investoritega sõlmitud lepingud tingimusi, mis vajavad investorite ringis muudatuste tegemiseks eelnevat muutmist ning praktikas tihti ka pikemaid läbirääkimisi. Vastasel korral põrkutakse taas erinevate lepinguliste sanktsioonide ning ohuga, et tegelikult ei olegi uue investori kaasamine soovitud viisil õiguslikult üldse võimalik. Halvemal juhul lõpeb läbimõtlematu täiendava investeeringu kaasamise plaan aga tulemusega, et ilma jäädakse nii loodetud uuest investorist, aga väljub ka olemasolev investor.

Lumepalliefekt on kiire tekkima

Praktikas on õigusrikkumised sageli ajendiks järgmistele kaasnevatele negatiivsetele mõjudele. Seega tegelik kahju ei piirdu vaid eeltooduga, vaid tihti kaasneb ka mainekahju ning usaldusväärsuse kadumine. Lisaks ühiskondlikule vaatele on see olulise mõjuga ka koostöö- ja kliendisuhetele ning suhetes töötajatega.

Näiteks börsil kaubeldavate aktsiate hinnad on sellistele olukordadele väga tundlikud. Ka teatud teenuste sektoris on usaldusväärsus ülimalt oluline, et üldse toimida ja toimetada. Heaks näiteks on siin advokaadid, arstid või investeerimisfondid.

See kõik tähendab, et üks eksisamm võib viia ettevõtja veelgi suurema kahjuni. Selliseks suuremaks kahjuks võib olla mõne teise olulise koostöösuhte lõpetamine või vastavast koostöövõimalusest ilma jäämine, tulevikus uute investeeringute mittesaamine või riigihangetelt kõrvalejäämine. Kõrgelt reguleeritud tasemega valdkondades isegi tegevuse lõpetamine.

Praktikas on esialgse õigusrikkumise kahju kõrval määrav just see, mitu lumepalli ja mitmes suunas see võimalike suuremate kahjude teekonnal veerema paneb. Äriõiguse õigusnõustaja igapäevas väljendub see näiteks osanike ja aktsionäride vahelistes äritülides, mis lõpuks väga paljude erinevate vaidluste ja menetlusteni jõuavad ning sageli lumelaviini mõõtmed võtab.

Oluline on võimalikud õigusrikkumised ning nendega kaasnevad riskid kiiresti ära tunda ning mõistlikult lahendada. See on koht, kus üldjuhul tasub advokaatide kõrvale kaasata ka professionaalne kriisijuht ning kasutada vajadusel kommunikatsioonijuhi abi. Kui enne sai toodud näide alustavast ettevõtlusest, siis suurettevõtete puhul on klassikaliseks näiteks tüüptingimuste pinnalt tekkivad olulise mõjuga vaidlused. Vahest piisab ühest väikese mahuga lepingulisest vaidlusest, mis mõistlikult lahendamata või juhtimata jääb, et suurt potentsiaalset kahju hõlmav lumepall veerema lasta. Sellised olukorrad vajavad lisaks õigusteadmistele tihti ka juhtimiskogemusega mõistlikku meelt.

Keerulised olukorrad pakuvad ka võimalust võita

Kriisiolukordades on kriitilise tähtsusega vastutuse võtmine, ausus ja läbipaistvus. Tänapäeval tuleb pidevalt mõne kriisi puhkemiseks valmis olla. Kriisi saabudes tuleb seda aga piisavalt läbipaistvalt ja ausalt nii sisse- kui ka väljapoole kommunikeerida. See on oluline usaldusväärsuse hoidmisel ja/või taastamisel.

Juhtidel tasub sellistes olukordades käised ülesse käärida ning vajadusel ka vastava valdkonna spetsialistid appi võtta. Õigusvaidlusi ja ettevõtete erineva suurusega kriisiolukordi kõrvalt jälgides olen järjest paremini mõistnud, kui oluline on riskide juhtimise süsteemi olemasolu ning kriisi sattudes konkreetse kriisi lahendamiseks piisavalt läbimõeldud plaani paikapanek. Need sammud on üldjuhul hädavajalikud.

Plaani, strateegia ja juhtimiskogemuse puudumine või ebapiisav järgmiste sammude läbimõtlemine võib väga halvasti lõppeda. Tihti ei anna siis enam ka õigusnõustajatel ega ka kommunikatsiooniekspertidel tehtud kahju heastada ning tegeleda tuleb üksnes tagajärgedega.

Ärinõustamise praktikas on näha, et kestlikkuse teemadele pööratakse järjest enam tähelepanu. Eesti ühiskond ja ärikultuur on selles osas arenemas ning see on hädavajalik kestliku ärilise edu tagamiseks. Nagu ikka, õpitakse paremal juhul teiste kolistatud ämbritest, aga liiga tihti satutakse sinna endiselt ka ise. Seega tervikuna on meil veel omajagu arenguruumi ja väljakutseid.

Advokaadibüroo RASK partner Annika Vait juhib 10. oktoobril algusega kell 13.40 Impact Day Sustainability Stage’il arutelu „Why Governance Matters?“. Arutelus osalevad ja jagavad oma kogemust BaltCapi partner Martin Kõdar, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp ning Tallink Grupi kommunikatsiooni- ja ESG juht Katri Link.