CO 2 matmine kogub tuure. Kas Eesti jääb rongist maha?

Juba praegu vaadatakse CO₂-neutraalsusele järgnevat sammu – negatiivset emissiooni.

Euroopa ja Eesti tahavad 2050. aastaks kliimaneutraalseks saada. Suures plaanis tähendab see, et õhku paisatav CO₂ peab vähenema koguseni, mille loodus, näiteks metsad, on võimelised õhust siduma.

Kuid nii ÜRO kuulsa kliimateadlaste paneeli ja ka teiste organisatsioonide arvutused näitavad, et sedasi eesmärgi poole püüeldes tuleks kogu maailmas inimeste elukorraldust muuta eriti radikaalselt. Jutuks poleks ainult täielik taastuvenergiale üleminek, sisepõlemismootoriga autode hülgamine ja lendamise vähendamine, vaid kõik, kuni toitumise või riietuseni välja, sest näiteks põllumajandus on suur kasvuhoonegaaside tootja.

Selline eesmärk muutub ebatõenäoliseks, kui liita tulevikuplaanidele soov, et maailma majandus kasvaks edasi ning inimeste elatustase paraneks.