Teadlane: ka Eesti maapõues saaks CO 2 ladustada ja siis näiteks maasooja toota

Maasooja tootmine CO₂ abiga on Alla Šogenova sõnul täiesti võimalik. „Seda pole ma veel kellelegi Eesti rääkinud. Olen juba rääkinud teile rohkem, kui peaks!”

Tallinna tehnikaülikooli geoloogiainstituudi vanemteadur Alla Šogenova avaldab intervjuus Eesti Päevalehe oma värske ja natuke veel ka saladusliku arvamuse: kui seni usuti, et erinevalt Lätist ja Leedust poleks Eestis maapõue iseärasuse tõttu võimalik CO2 maa alla ladustada, siis nüüd usub teadlane selle võimalikkust. Samuti pakub teadlane, et tehnoloogiline areng võiks teha võimalikuks maapõue pumbatud CO2 abiga geotermilise energia kättesaamise.

Kas CO2 kinnipüüdmine ja ladustamine (ingl carbon capture and storage ehk CCS) on maailmas kasutamiseks valmis?

Tehnoloogia aspektist on CO2 kinnipüüdmise võimalused valmis. Vähemalt elektrijaamades on seda juhtprojektides proovitud. Üks projekt on näiteks Saksamaal, Berliini lähedal. Sealses elektrijaamas küll kasutatakse ligniiti, mitte põlevkivi.

CO2 kinnipüüdmine on kõige kallim osa CCS-i väärtusahelas. Näiteks tegime majandusliku modelleerimise Eesti ja Läti CO2 ladustamisest. Meie saime ühe tonni CO2 kinnipüüdmise ja ladustamise hinnaks 37 eurot. CO2 kinnipüüdmine oli sellest 25 eurot, ülejäänud 12 eurot kulus transpordi ja ladustamise peale.