Viskame ära palju toitu, kuid keegi ei tea, kui palju

Kolmandik kogu maailmas toodetavat toitu läheb raisku. Ent lahenduste kallal töötamine on aeglane ja alles lapsekingades.

Kõige enam tekib toidukadu ehk raisatud toitu* just kodus. SEI Tallinna (Stockholmi keskkonnainstituudi Tallinna keskus) 2014. aasta uuringu andmetel tekitab Eestis üks inimene kodumajapidamises aasta jooksul keskmiselt 54 kilo toidujäätmeid, millest lausa 36% on toidukadu. 

Teine suur toidukao tekitaja on toitlustussektor. SEI uuringu andmetel tekib Eesti toitlustussektoris aastas u 10 000 tonni toidujäätmeid, millest u 7000 tonni on toidukadu ehk raisatud toit. Ükski valmistoidu päästmiseks mõeldud äpp pole aga Eestis toitlustajate vähese huvi tõttu kanda kinnitanud. 

Eesti toidupoodides jääb aastas müümata u 12 000 tonni toiduaineid. Prantsusmaal peavad poed toidu annetama heategevuseks või andma toidupangale. Ent Eestis täituvad toidupoodide prügikastid igal õhtul söömiskõlbliku toiduga. Loodus tühja kohta ei salli ja mõned inimesed on hakanud prügikastidest toitu päästma ehk dumpster dive'ima.

Lisaks raiskamisele on paljud meist unustanud esivanemate tarkused marineerimisest, soolamisest, hapendamisest, kuivatamisest ja suitsutamisest. See-eest oskame süüa Woltist ja Boltist tellida.