
2030. aastani mõeldud uue metsanduse arengukava koostamine on tekitanud palju poleemikat. Jaanuari lõpus kirjutas Eesti Päevaleht, kuidas avalikkuses on metsanduse arengukavast jäetud mulje kui eeskujuliku avaliku kaasamise näidisprotsessist, samal ajal kui telgitagustes lõõmavad kired.
„See on vist kõige ebameeldivam protsess, milles ma olen 20 aasta jooksul Eesti metsanduses osalenud,” ütles toona Tartu ülikooli loodusressursside õppetooli juhataja Asko Lõhmus, kes kuulub huvirühmi koondavasse ja arengukava koostamist juhtivasse juhtkogusse.
Vastuolusid on juhtkogus tekitanud näiteks ettevõtmise juhtimine, mida mõned osalejad nimetavad kallutatuks ja läbipaistmatuks. Osaliste vahel olevat olnud isegi keskmise sõrme viibutamist ja isiklikke solvanguid.