Tallinnas kogunes riigikogu ette mõnikümmend noort. Osa lõi trummi, osa pidas kõnesid, osa seisis plakatitega, mis nõudsid põlevkivi kasutusest loobumist, rohkem taastuvenergiat või lihtsalt kliimamuutuse pidurdamist.
See oli Eestis 82. kliimastreik. Poolteist aastat on jätnud igal reedel mõni noor kooli minemata ja tulnud selle asemel tänavatele. Mõnel reedel on streikijaid olnud vaid paar, suurematel streikidel on neid olnud sadakond.
Üks Eesti kliimastreikide eestvedajatest Kertu Birgit Anton tunnistas, et noored on streikimisest väsinud ning selliseid kliimaaktiviste, kes oleks eelmisel aastal streikimisega alustanud ja osaleks neil ka praegu, on vaid mõni üksik. „Inimesed lihtsalt ei jaksa. See on üks põhjus, miks ma väga imetlen kliimateadlasi, kes on aastakümneid rääkinud ühte ja sama sõnumit, jooksnud üsna palju peaga vastu seina ja endiselt teevad oma asja. See on aktivistina väga kõrge latt, mille poole pürgida,” sõnas Anton.
