Täna lahkus USA ülemaailmsest Pariisi kliimaleppest, olles ise üks suurimaid saastajaid
Nüüd, kui USA on Pariisi kliimaleppest lahkunud, ei ole suurriigil enam kohustust kliima soojenemist pidurdada ning USA võib edaspidi kasvuhoonegaase õhku paisata nii, kuis soovib. Sealjuures on oluline märkida, et kõikidest maailma riikidest on Ameerika Ühendriigid Hiina järel teisel kohal õhku paisatud kasvuhoonegaaside koguse poolest, seega USA tegevuse mõju terve planeedi kliima soojenemisele on tohutu.
Kui selgub, et Donald Trump on USA president ka järgmised neli aastat, siis võib ta kliimaleppest lahkununa jätkata fossiilsete kütuste projektide toetamist, olgugi et teadlased on korrutanud, et juba ammu on viimane aeg neist täielikult loobuda ning üle minna taastuvenergiale.
Kui USA uueks presidendiks saab Joe Biden, siis liitub USA Pariisi kliimaleppega uuesti ning Biden on lubanud hakata ellu viima ambitsioonikat kliimaplaani, mis teeks USA aastaks 2050 süsinikuneutraalseks.
Kliimamuutused on USA-s juba tohutut mõju avaldanud: aina sagenevad kuumalained, metsatulekahjud, orkaanid, üleujutused ja põuad, purustades järjest uusi rekordeid. Katastroofilisi ilmaolusid aitaks ära hoida või vähendada kliima soojenemise pidurdamine, mille jaoks maailma riigid 2015. aastal Pariisis kliimaleppe sõlmisidki.
Leppe järgi peavad riigid üheskoos tagama, et Maa keskmine temperatuur ei oleks tööstusrevolutsiooni eelse ajaga võrreldes üle 2 kraadi kõrgem. Nenditakse, et on ülioluline jätkata pingutustega, mis ei lubaks kliimal soojeneda enam kui 1,5 kraadi, aga samas on Maa keskmine temperatuur juba tervelt kraadi võrra kõrgem kui 19. sajandi keskpaigas ning seda peamiselt fossiilsete kütuste põletamise tõttu. Trump on oma senise ametiaja jooksul fossiilsete kütuste põletamist toetanud ning plaanib seda ka edaspidi teha, kui rahvas ta presidendiks tagasi valib.
