Reedel saab Eesti noortel täis sada nädalat kliimastreike. Igal reedel on vähemalt mõni kooliõpilane läinud klassipingi asemel plakatiga tänavale (pandeemia ajal on küll meelt avaldatud ka osaliselt või täielikult internetis), et nõuda valitsuselt kliimakriisi tõttu kiiremat tegutsemist. Ettevõtmine on hõivanud suure osa nende vaba aega ja veninud nõnda pikale, et nad hakkavad jõudma täisikka. Sestap küsivad nad endalt üha sagedamini, kas ja mismoodi tasub kliimastreike jätkata. Kohtusime ühenduse Fridays For Future kolme aktiivsema meeleavaldajaga, kes on vastu pidanud sada nädalat, ja uurisime, kuidas on streigid mõjunud nende enda ja riigi elule ning kas nad tulevad välja ka saja esimesel reedel.