FOTOD | 134. noorte kliimastreik. „Kogu minu eluaja on poliitikud tegevusetult istunud."

"Poliitikud teadsid 20 aastat tagasi, et elektrihind läheb kõrgeks. Nüüd on see käes. Riigijuhtidel on aeg tunnistada, milline on nende vastutus kliimakriisi leevendamisel," sõnas Kertu Birgit Anton, üks Eesti kliimastreikide eestvedajatest.

Täna tulid noored üle maailma taas ühel ja samal ajal tänavatele, et streikida. Eestis kogunevad noored nii Tartus, Tallinnas kui ka Narvas. See on järjekorras 134. kliimastreik, kuid erineb eelmistest eesmärgi osas.

„Varasemalt oleme poliitikutelt nõudnud teaduspõhist ja kiiret tegutsemist kliimakriisi leevendamisel. Sel korral laiendame seda mõtet ja ütleme, et oluline on vaadata kliimamuutusi laiemalt: need puudutavad absoluutselt igat eluvaldkonda. Senimaani on kliimapoliitikas keskendunud hästi kitsastele teemadele, näiteks kasvuhoonegaaside emissioonidele," sõnas streigi üks eestvedaja Kertu Birgit Anton.

Noorte tänase streigi eesmärk on tõsta esile kliimakriisi seoseid teiste ühiskondlike probleemidega, nagu näiteks inimõiguste küsimused, sooline ebavõrdsus, kliimaõiglus või energiavaesus. Anton märkis, et Eestis ei vaadata kliimakriisi süsteemselt, poliitikud on kliimamuutustele lähenenud tervikliku probleemina vaid Ida-Virumaa põlevkivist väljumise osas.

Seetõttu on ta mõelnud, et Eestil võiks olla eraldi minister või lausa ministeerium, kes kliimaga tegeleb. „Keskkonnaministeeriumit nähakse ikkagi ühe valdkonnana, aga kui meil oleks kliimaministeerium, kus vaadatakse seda probleemi süsteemselt, iga valdkonna vaatest," lisas Anton.