Tekib küsimus, kuidas plaanib ettevõte saada inimesed piloodis osalema, kui tagastatud pakendi eest ei saa pandiraha, nagu tavalise taara eest. Baumane sõnas, et Eesti seadusandluses ei ole kartongpakendite osas sätestatud tarbijatele suunatud stiimulit nagu pandiraha, seega on praeguses etapis tarbija jaoks motivatsioon selles, et pakend läheb ümbertöötlemisse, mitte lihtsalt prügikasti. Kui pilootprojekt osutub edukaks, võib see viia aruteluni, kas ja kuidas selline rahaline stiimul tarbijate jaoks luua,” lisas Baumane.

Ülemiste pilootprojekt kestab esialgu aasta lõpuni. Kui aga piloot osutub edukaks, võib ettevõte projekti pikendada, sõnas Baumane. Lisaks hindab ettevõte siinsete tulemiste põhjal, kas sellisel viisil kogumine võiks suurendada kartongpakendite tagastamist ka teistes riikides ning milline kogumislahendus oleks iga konkreetse riigi jaoks kõige sobivam.

Kuidas käib kartongipakendi ümber töötlemine?

Maija Baumane sõnul on kartong materjalina vastupidav ja väärtuslik ning seda tuleks taaskasutada üha uuesti ja uuesti. Kuna paber on väga vastupidav taastuv materjal, siis saab paberikiude rohkem kui seitse korda taaskasutada. Joogipakke töödeldakse ümber paberivabrikutes, kus on olemas spetsiaalsed seadmed paberi eraldamiseks teistest materjalidest. See on nagu suur pesumasin, kus paberikiud eraldatakse veega, nii et need saab töödelda ümber uuteks pabertoodeteks nagu näiteks pappkarbid või siidpaber," selgitas ta.

Ümbertöötlemine võimaldab taaskasutada ka muid pakendiosi nagu plast- ja alumiiniumkihid, ütles Baumane. „Ülejäänud materjalid (plast, alumiinium) saab töödelda ümber uuteks plasttoodeteks, näiteks kastideks või kaubaalusteks. Lisaks saab neist valmistada katusekive või paneele."