Maris Jõgeva: Mis on Ida-Viru noorte kliimakogu?
(20)
Enam kui 20% Ida-Viru 16-29 aastastest noortest said reedel kutse osaleda Ida-Viru noorte kliimakogus. Kliimakogu on rahvakogu, mis keskendub kliimateemale. Kutse saanud on välja valitud juhuvalimi alusel, tuginedes rahvastikuregistri andmetele.
Igal kutse saanud noorel, kes on huvitatud kliimakogus osalemisest tuleb endast teada anda vastava vormi kaudu veebilehel kliimamuuutused.ee/kliimakogu. Algoritm valib seejärel välja esindusliku noortekogu, arvestades osalejate soolist ja vanuselist jaotust, emakeelt ja elukohta. Nemad moodustavadki kliimakogu ning hakkavad novembris ja detsembris arutama Ida-Virumaa üleminekut kliimasõbralikumale tulevikule noorte perspektiivist lähtudes. Kogust võrsuvad ettepanekud antakse üle rahandusministeeriumile ja Ida-Viru Omavalitsuste Liidule.
See, et Eesti esimene kliimakogu toimub Ida-Virumaal ja sellel osalejad on noored, on ühelt poolt sümboolne, teisalt oluline. Ida-Virumaa on Eesti kliimapoliitika epitsentris ja muutused siin on olenevalt vaatenurgast kas kõige valulikumad või kõige enam võimalusi pakkuvad.
Teiseks on just noored need, kelle häälel peaks järgmiste aastakümnete üle otsustamisel olema kõige suurem kaal. See on nende elu, mida kõik arvukad kavad ja programmid määravad. Sellises rahvakogu meetodil korraldatud osalusprotsessis ei räägi kaasa vaid aktiivsemad, huvitatumad ja häälekamad, nagu tihtipeale kaasamistel-osalemistel harjunud oleme, vaid võimaluse saavad ka need, kes erinevatel põhjustel ametlikest otsustusprotsessidest kõrvale kipuvad jääma.
Viis põhjust, miks Ida-Viru noorte kliimakogu on vajalik
Piirkonna üleminek ühelt töökohtade-sissetuleku-ressursside mudelilt teistsugusele ja veel täpselt aimamatule ei ole lihtne muutus, vaid üks tõeliselt nurjatud probleem. Selliste sõlmede lahendamiseks kasutatakse üle maailma arutleva demokraatia võtteid. Nii otsitakse koos nendega, keda muudatused kõige enam puudutavad, lahendusi kliimamuutustest tulenevate probleemide harutamiseks, konsensust tuumaenergia tuleviku või abortide lubamise üle, ideid valimissüsteemi uuendamiseks või kestliku arengu tagamiseks. Rahvakogud on end õigustanud poliitiliste muutuste käivitajana, sest need aitavad luua kollektiivset tarkust, teha otsuseid teadmistest lähtuvalt ja suurendada usaldust kogukonna sees ja huvirühmade vahel.
Toon viis põhjust, miks Ida-Viru noorte kliimakogu on vajalik. Esiteks on kliimakogu väärtuseks teadmised ja kuulamine, mida tavapärane referendum või samamoodi mõtlevate inimestega arvamuste vahetamine ei paku. Protsess algab õppimise faasist, kus ekspertidel, faktidel ja teadustulemustel oluline koht. Ida-Viru noorte kliimakogus saavad osalejad kõigepealt juurde tasakaalukat teadmist kliimakriisist, üleminekuprotsessidega seonduvast ja Ida-Viru võimalustest, aga kuulda ka erinevaid seisukohti. See aitab noortel avardada valikuteringi, mõista lahenduste otsimisel vaadete ja huvide tasakaalustamise vajadust ja lõpuks teha informeeritud otsuse. Läbimõeldud ettepanekud on kaalukamad ja selle kaudu saab noorte sõnum tõsiseltvõetavam.
Teiseks, kliimakogu on avatud protsess - ka sellel korral on taustamaterjalid kõigile uurimiseks, saab tutvuda noortele kõnelenud ekspertide ettekannetega. Sest kasuks tuleb kui kogukondades, koolides, sõprade ja pereringis jätkuvad arutelud samadel teemadel. Ida-Virumaal alustavad tööd üheksa noort kliimasaadikut, kes eakaaslasi kliima ja ülemineku teemadel oma arutelule ärgitavad. Kokkuvõttes on üleminekuprotsess seda sujuvam, mida enam kohalikke inimesi selles osaleb.
Kolmandaks aitab meetod liikuda tavapärasest “otsusta-teavita-kaitse” poliitikakujundamise stiilist palju vastutavama “kaasa-arutle-otsusta” loogika suunas. Rahvakogu puhul ei tee otsuseid poliitiline esindus, vaid juhuslikult valitud ja ühiskonna läbilõiget esindav elanike kogu. Protsessi avatus ja jälgitavus tagab lõppotsuste legitiimsuse ja juhuslikult valitud esindajad eemaldavad poliitilise kallutatuse võimaluse. Ida-Viru noorte kliimakogu toimub just ajal, mil nii õiglase ülemineku kava kui ka maakonna arengustrateegia on viimistlemisel. Nii Rahandusministeerium kui Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit peavad noorte ettepanekuid oluliseks ja on neid ootamas. Hiljutise uuringu järgi on maakonna noored kohati kaasamise osas kriitilised, kliimakogu annab aga eeskuju edaspidiseks sisukamaks dialoogiks otsustajate ja noorte vahel.
Neljandaks loob rahvakogu soodsa õhkkonna konsensuse tekkimiseks. Seda ühelt poolt läbimõeldud tervikliku protsessi tulemusena, teiseks tagades, et otsustuslaua ümber oleks tõesti miniavalikkus. Ida-Viru noorte kliimakogu kujuneva koosseisu arvestamisel peetakse silmas maakonna demograafilisi näitajaid. Näiteks on ideaalses koosseisus mehi 22 ja naisi 18, Narva linnast osalejaid 16, mõnest väiksemast vallast kaks või kolm. 80% osalejatest on vene emakeelega. Sellise miniavalikkuse puhul saab olla kindel, et otsused arvestavad erinevate arvamuste ja gruppide vajadustega.
Viiendaks on teiste riikide kogemused näidanud, et kliimakogu käigus tekkinud ettepanekutel on suur mõju: kuulamiste, arutelude ja otsustamise järel pakutud lahendused on tavapärase poliitikakujundamisega võrreldes julgemad, neid tajutakse konsensuslikemana ja need on tehtavad, kuna tuginevad objektiivsele ekspertteabele ja alternatiivide kaalumisele. Lisaks motiveerib osalejaid lahenduste otsimisel pingutama teadmine, et need on otsustajatele siduvad. Ida-Viru üleminek kliimasõbralikumale majandusele ja teenustele nõuab nii läbimõeldud ideid kui ka julgeid elluviijaid.
Kliimakogu protsess annab nii osalejatele kui ka ühiskonnale unikaalse demokraatiakogemuse. Noortele on see tervikuna mitte ainult kliimamuutustest, vaid ka koostööst ja arutelust õppimise protsess. Rahvakogu meetodi kasutamine aitab ehitada teineteist arvestavat koostöökultuuri õiglasema ülemineku nimel tegutsevate eestkõnelejate, ametnike, ekspertide, poliitikute ja huvikaitsjate vahel, tuues nad ühise eesmärgi nimel kokku. Kliimasõbralikuma tuleviku sisustamiseks ja selle visiooni tegevusplaaniga sisustamiseks on iga järgmise nurga alt lähenemine uus võimalus leida toimivad lahendused ja seni avamata perspektiivid. Ida-Viru noortel on võimalus olla demokraatlike otsustusprotsesside suunanäitajaks ja pikas plaanis oma tuleviku kujundajaks.
