Kas maailm saab päästetud? Uued lubadused muutsid kliimakatastroofi kurssi

Sajandi lõpuks peaks temperatuur tõusma vaid 1,9°C, leidsid Melbourne'i ülikooli teadlased. Enne Glasgow kliimakõnelusi oli eeldatav soojenemine 2,4°C.

Glasgow’s toimuvate kõneluste üks peamisi eesmärke on ärgitada riike esitama ambitsioonikamaid kliimaeesmärke ja tundub, et esimesi töö vilju saame juba maitsta. Võttes arvesse kõnelustel juba tehtud lubadusi heitkoguste vähendamise osas, on Melbourne’i ülikooli teadlaste sõnul eeldatav soojenemine esimest korda alla kahe kraadi, täpsemini 1,9°C sajandi lõpuks.

Kuigi Glasgow’s toimuvate kõneluste eesmärk on jõuda 1,5 kraadi eesmärgini, on 1,9 kraadi siiski samm õiges suunas. Üks suur panustaja on India, kes tuli välja lubadusega jõuda süsinikuneutraalsuseni aastaks 2070.

Kliimaeesmärke analüüsinud teadlased toovad välja, et tänaseks on üle 70 riigi seadnud pikaajalisi eesmärke, millest enamik on süsinikuneutraalsuseni jõudmise lubadused. Kui kõik ülejäänud riigid samamoodi teeksid, on isegi lootust hoida soojenemine 2 või lausa 1,5 kraadi piires.

Enne kõneluste algust kirjutas Eesti Päevaleht, kui palju globaalne keskmine temperatuur erinevate stsenaariumite korral peaks tõusma.

Kliimakonverentsi korraldava Suurbritannia peaminister Boris Johnson sõnas, et COP26-l on seni tehtud suuri edusamme ja enamik maailma majandusse panustavatest riikidest on lubanud jõuda süsinikuneutraalsuseni. Samas on tema sõnul veel väga palju tarvis teha, et päästa inimkond katastroofiliste tagajärgedega kliimamuutuste käest. Ta lisas, et mõndade konverentsil osalevate saareriikide jaoks on kõnelused ellujäämise küsimus.