Olukord on tõesti kehv ning erinevaid raporteid lugedes, videoid vaadates, näeme, et meile aasta 2030 on juba vägagi lähedal ja seatud eesmärke on praeguses tempos peaaegu võimatu täita, et olukorda päästa. Me peame ise rohkem uurima ja õppima selle teema kohta. Tegema endale selgeks, mis on meie roll selles olukorras ning uurima, mis rolli täidavad suurkorporatsioonid, kes ongi maailma suurimad CO2 tootjad ja saastajad. Keegi peab nad vastutusele võtma ning selleks olemegi meie, valijad, inimesed, kellel on meie demokraatlikus maailmas antud võim valitsejate ja nende seatud reeglite üle.

Me oleme kliimasaadikud Ida-Virumaal ning seda vaid seepärast, et me soovime rõhutada nii väga selle teekonna – kliimasõbraliku Ida-Virumaa poole liikumise – tähtsust. Väga paljud inimesed on ikka veel algfaasis, kus nad on kõige vastu, mida teadlased ütlevad, sest nad usuvad, et teadlased on „ostetud “. Reaalsus on, et üle 99.9% teadlastest ja uuringutest kinnitavad, et globaalne soojenemine on inimtekkeline. Meie oleme selle põhjustanud ning ainult meie saame seda pidurdada.

Keskkonnaprobleemid ei lahene ise ning ootamine ei tasu ära. Tuleb käärida käised üles ja ise eeskuju näidata, ise teha. Ent püüame mõelda veel kaugemale kui väga oluline ja äärmiselt vajalik loodusest hoolimine ning prügi sorteerimine.

Mida head saame meie indiviididena ära teha? Kuidas me saaks teha midagi veel suuremat, aidata kaasa mõne tõeliselt ulatusliku probleemi lahendamisele, rääkida kaasa otsuste tegemisel? Esimene asi on võtta enda õlult globaalne vastutus ning mitte tunda häbi kui me teeme midagi valesti. Väga häid tarbimisvalikuid teha ning ideaalne keskkonnateadlik tarbija olla praeguses maailmas ei saagi ilma, et suurkorporatsioonid vastutuse võtaksid. Teise asjana, võimalusel üle minna loodussõbralikemate toodete peale.

Kolmandaks - hääletada oma rahakotiga, st osta tooteid ja teenuseid ettevõttetelt, kes tarnivad ja toodavad loodussõbralikult. Sealjuures toetada Eesti mahetooteid, kohalikke ettevõtteid. Neljandaks - hääletada inimeste poolt, kelle soov on ka päriselt muuta maailm kliimaneutraalseks. Viiendaks - sõita elektriautodega või muul moel vältida fossiilkütuste kasutamist, toetamist. Ja viimaseks - usalda teadust ning uuri ja loe, mida teadlased päriselt öelnud on. Kriitiline mõtlemine on väga tähtis, kuid see ei tähenda, et me peame langema absurdi, eriti kui me teame, et kliimafaktid ei ole enam vaieldavad. Nüüd on juba aeg tegutseda, enam ei ole aega oodata.

Kuuendaks - praegu on Ida-Virumaa noortel harukordne võimalus väga erilisel viisil otse ja aktiivselt tegutseda. See võimalus on Ida-Viru noorte kliimakogu. Eesti esimene kliimakogu, millega saame eeskuju näidata kogu ülejäänud Eestile. Ükski noor idavirukas, kes sai kutse registreerida oma huvi kliimakogus osaleda, ei tohiks lasta sellel võimalusel minna, vaid olema käpp oma tulevikku vormima, et Ida-Virust kujuneks meile elamisväärne piirkond. Näitame, et Ida-Viru noored tahavad ise otsustada oma tuleviku üle ja tegutseme koos!

Mis on kliimakogu?

Enam kui 3000 Ida-Viru noort on saanud kutse registreerida oma valmisolek osaleda Eesti esimeses kliimakogus. Registreerunutest kuni 40 noort moodustavad lõpuks kliimakogu ning hakkavad esindama Ida-Virumaa noorte häält kliimasõbralikuma maakonna kujundamisel. Veel sel aastal valmivad mitmete teadlaste, ekspertide ja huvirühmadega kohtumiste tulemusena noorte ettepanekud kliimasõbralikumale tulevikule üleminekuks Rahandusministeeriumile ja Ida-Viru Omavalitsuste Liidule.

Kliimakogu korraldamisel löövad kaasa 9 kliimasaadikut, kes kaasaaitajatena ise kliimakogus osaleda ei saa, kuid peavad oluliseks, et noorte hääl oleks hästi kuulda kodumaakonna kliimasõbralikumaks kujundamisel. Kliimasaadik Melani Lindeberg Kiviõlist julgustab eakaaslasi kliimakogusse registreeruma. “Kliimakogus osalemine võiks olla iga kutse saanudIda-Viru noore silmis võimalus panustada ühtaegu enda teadmistesse, noorte arutelukultuuri ja osaluse edendamisesse, oma kodupaiga arengusse ning suuremas plaanis ka kliimamuutuste tõkestamisse. See on koht, kus tahetakse kuulda noorte arvamust ja panna nende hääl oma kodukandi tuleviku kujundamisel veel enam kõlama,” selgitas Lindeberg.

Kliimakogus osalemise kutse on juhuvalimi alusel saanud üle 3000 Ida-Viru 16-29aastast noort ehk kokku ligikaudu 23% maakonna noortest. Kõiki kutse saanuid oodatakse oma huvi kirja panema veebilehel kliimamuutused.ee/kliimakogu. Registreerunute seast valib algoritm välja need kuni 40 noort, kes moodustavad kõige esinduslikuma Ida-Viru noorte kogu ja saavad esindada kliimakogul Ida-Viru noorte arvamusi. Neile, kes loosi tulemusel kliimakogu moodustavad, saadetakse eraldi info täpsemate detailidega novembri teisel nädalal.