Endine ÜRO kliimamuutuste pealik ja Pariisi kliimaleppe arhitekt Christiana Figueres hoiatas, et kui soovime hoida ära soojenemist üle 1,5 kraadi, peavad riigid järgmisel aastal tooma lauale kõvasti paremad plaanid.

Praeguse kava järgi peaksid riigid tulema kõneluste laua taha uute kliimaplaanidega alles 2025. aastal. Nii Figueres kui ka teised nõuavad, et see juhtuks igal aastal, sest praegune kümnend on viimane, mil meil on võimalik pöördumatuid kahjusid ära hoida. Kliimaeesmärkide esitamise tihedus on aga üks peamistest punktidest, mille üle riigid Glasgow’s vaidlevad.

Briti meedia teatel oli enne viimast kõneluste päeva lahtisi otsi veel päris mitmeid. Esiteks ei ole endiselt saavutatud konsensust kliimarahastuse osas ehk kui suurte summadega arenenud maailm arenguriike toetab kliimamuutustega kohanemisel ja uutele tehnoloogiatele üleminekul. Samuti vaieldakse selle üle, millises sõnastuses ja kas üldse läheb lõppdokumenti kirja fossiilkütustest väljumise kohustus. On teada, et otsuse mustandis oli kivisöest väljumine veel kirjas. Kas ka lõplikus dokumendis, selgub peagi.

Kohtumise lõplik tulemus selgub nädalavahetuse jooksul, seega sisukaid järeldusi saame teha uue nädala alguses.

Kliimakõnelustel osalevatel teadlastel on poliitikutele aga vaid üks sõnum: tegutsege kiiremini. Mida kauem poliitikud venitavad, seda suurem on globaalne temperatuuri tõus ja seda hullemad tagajärjed, hoiatasid teadlased.