Teele Pehk: Ida-Viru noored teevad korraga ajalugu ja loovad oma tulevikku
(13)
Rahvakogusid korraldatakse maailmas keskkonnateemadel aina enam, kuna formaat sobib eriti hästi pikaajaliste, polariseerivate ja tupikseisus teemade käsitlemiseks ning lahenduste käivitamiseks. Rahvakogud on end õigustanud poliitiliste muutuste käivitajana, sest need aitavad koondada kollektiivset tarkust, teha otsuseid teadmistest lähtuvalt ja suurendada usaldust kogukonna sees ja huvirühmade vahel. Teiste riikide kogemus näitab, et esindusliku miniavalikkusega rahvakogu on tõhus otsustamise viis. Juhuvalimisse võib sattuda iga kodanik. See vastab hästi põhimõttele, et demokraatias on igaüks võrdne. Formaat ei eelda osalejailt eelnevaid teadmisi või aruteluoskusi, vaid hoolitseb selle eest, et teema kohta õpitaks teadlastelt ning toimuksid arendavad arutelud, mis päädivad ettepanekute tegemisega kõnealuse valdkonna edendamiseks.
Rahvakogusid on ka Eestis varem toimunud. Näiteks on ühe varasema Eestis toimunud rahvakogu tulemusena Riigikogul kohustus arutada vähemalt 1000 toetusallkirjaga rahvaalgatusi. Rahvakogud on hea viis anda võimalus miniühiskonnal kiireks ning teadmistepõhiseks otsustamiseks ükskõik millises eluvaldkonnas. Nii on see eriline osalemis- ja kaasamismeetod abiks ka keskkonnavaldkonnas seal, kus on tarvis kiirendada keskkonnategusid ja astuda kliimasamme teadmistepõhiselt. Eesti esimene kliimateemaline rahvakogu toimub praegu Ida-Virumaa noorte osalusel.
Miks just nüüd? Miks just Ida-Virus ja noortega?
Eesti kestlikuks muutumine sõltub suuresti sellest, kuidas läheme üle taastuvenergiale ja energiatõhususele. Seetõttu tahame Eestimaa Looduse Fondi ja Rohetiigriga kaasa aidata Ida-Viru kui põlevkivitööstusest mõjutatud piirkonna ümbersünnile rohelise maakonnana.
Kliimakogus keskendume noortele, kuna nende hääl on senini Ida-Viru üleminekukava koostamisel võrreldes teiste huvirühmadega jäänud pigem tagasihoidlikuks. Nagu selgitab kliimakogu peakorraldaja Maris Jõgeva Eestimaa Looduse Fondist: "Ida-Virumaa on Eesti kliimapoliitika epitsentris ja muutused siin on olenevalt vaatenurgast kas kõige valulikumad või kõige enam võimalusi pakkuvad. Just noored on need, kelle häälel peaks järgmiste aastakümnete üle otsustamisel olema kõige suurem kaal. See on nende elu, mida kõik arvukad kavad ja programmid määravad. Rahvakogu meetodil korraldatud osalusprotsessis ei räägi kaasa vaid aktiivsemad, huvitatumad ja häälekamad, nagu tihtipeale kaasamistel-osalemistel harjunud oleme, vaid võimaluse saavad ka need, kes erinevatel põhjustel ametlikest otsustusprotsessidest kõrvale kipuvad jääma."
Ida-Viru üleminekuks rohelisele majandusele on avanemas õiglase ülemineku fond, millega toetatakse maakonna heitmeterohke tööstuse ümberkujundamist, inimeste ümberõpet, ettevõtlust, kohalikke omavalitsusi ja kogukondi. Kliimakogus annavad Ida-Viru noored Eesti õiglase ülemineku plaanile oma hinnangu.
Kliimakogu päevad: teadmised, kuulamine, arutelud, ettepanekud
Ida-Viru kliimakogu koosneb kolmest virtuaalsest kohtumisest, millest kaks – teadmiste omandamise päev ja huvirühmade kuulamise päev toimusid novembris. Ees seisab ettepanekute sõnastamise päev 5. detsembril. Kliimakogu kohtumised-arutelud toimuvad nädalavahetustel selleks, et kõik juhuvalimiga kliimakogusse sattunud saaksid end täielikult protsessile pühendada.
Kliimakogu ülesehitus lähtub rahvusvahelistest standardeist, mille järgi on oluline, et sama osalejaskond läbib nii teadmiste omandamise, huvipoolte kuulamise, arutelud kui teeb ka ettepanekud. Eesti esimene kliimakogu on struktureeritud kolme teema ümber: 1) kliimasõbralik tulevik, 2) õiglane üleminek kliimasõbralikule tulevikule ning 3) Ida-Virumaa tulevikupotentsiaal. Nende samade teemade kaupa on kliimakogus osalejatele koostatud ning kliimakogu teadlastega valideeritud materjal, mis on osalevatele noortele teadmiste omandamisel abiks.
Kliimakogu ettepanekute vormistamine ja üleandmine
5. detsembril toimub ettepanekute sõnastamise päev, mil kliimakogus osalejad vormistavad lõplikud ettepanekud õiglase ülemineku kavale. Sel päeval on noortega koos ka nii regionaalhaldusminister Jaak Aab kui ka Hardi Murula Ida-Viru Omavalitsuste Liidust - mõlemad ettepanekute vastuvõtja ja elluviija rollis. Niimoodi arvestavad järgmiste aastate Ida-Virumaa suunalised tegevused rohkem kohalike noorte väärtuste, vajaduste ja muredega. Kliimakogu tulemused on sisend riiklike kavade ja maakondliku strateegia kohendamiseks.
Ida-Viru kliimakogu rajab teed teistele keskkonna- ja kliimateemalistele rahvakogudele Eestis. Rohetiiger plaanib selliseid demokraatiakiirendeid katsetada edaspidi Tartus ja Tallinnas.
Mis on kliimakogu?
Kliimakogu ehk kliimateemaline rahvakogu on demokraatiakiirendi, mis sobib eriti hästi keeruliste ja pikaajaliste kliimaga seotud keskkonnaotsuste tegemiseks. Rahvakogu erineb teistest osalemisvõimalustest selle poolest, et juhuvalimi alusel kokku kutsutud osalejad moodustavad miniavalikkuse. See miniühiskond teeb etteantud teemal informeeritud ja kaalutletud otsused, kuulates ära teadlased ja seotud huvirühmade seisukohad.
Eesti esimene kliimakogu "Kuidas tagada, et üleminek kliimasõbralikule tulevikule oleks noorte jaoks õiglane?" toimub Eestimaa Looduse Fondi ja Rohetiigri eestvedamisel. Kliimakogus osaleb 33 juhuvalimi alusel valitud 16-29aastast idavirulast. Kliimakogu tegemistel saab silma peal hoida veebilehel kliimamuutused.ee/kliimakogu.
Teele Pehk on Rohetiigri vabakonna suunajuht ning Eesti esimese kliimakogu korraldaja ja rahvakogude ekspert.
