Ettevõtetel on taas võimalus viia oma rohetehnoloogilisi lahendusi arenguriikidesse

Üha kuumemad suved, ulatuslikumad üleujutused, tugevamad tormid, maapinna lihked ja maailmamere tõus annavad kinnitust, et kliima muutub ning see toimub üha kiirenevas tempos. Kuigi meile siin Eestis võib esmalt tunduda, et kõike seda polegi nii palju, siis me ei tohi ära unustada, et maakera on üks ja kliimamuutused riigipiire ei tunne.

Oleme ju kõik teleekraanidelt või sotsiaalmeediast näinud pilte ja klippe ulatuslikest metsapõlengutest ning terveid linnu ja külasid neelavatest üleujutustest. Tihti on muutused nähtavamad ja nende mõju suurem just nendes riikides, kus toimetulek on väiksem.

Kuus aastat tagasi leppisid arenenud riigid Pariisis kokku, et nad aitavad arenguriike kliimamuutuste leevendamisel ja kliimamuutuse mõjude põhjustatud kahjudega toimetulekul. Selge on, et lisaks leevendamisele tuleb tegeleda muutuste mõjudega kohanemisega, kuna globaalne keskmine temperatuur on praeguseks tõusnud 1,1 kraadi ja kliimamuutused mõjutavad meid juba praegu.

Eesti panus rahvusvahelisse kliimakoostöösse

Alates 2019. aastast on Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) ja Keskkonnaministeerium toetanud arenguriikides 18 algatust ligi 2,8 miljoni euroga. Toetatavaid tegevusi on olnud sellistes kohtades nagu Bangladesh, Myanmar, Grenada, Gruusia, Lõuna-Aafrika Vabariik, Costa Rica, Burkina Faso, Keenia, Pakistan, Namiibia, Kasahstan, Aserbaidžaan. Lisaks rahvusvahelisele kliimakoostööle pakub see Eesti ettevõtetele, MTÜ-dele ja ülikoolidele võimaluse viia oma rohetehnoloogilisi lahendusi väljapoole riigipiire, mis omakorda parandab Eesti konkurentsivõimet ja nähtavust maailmaturul.

Edukaid ja põnevaid rahvusvahelisi koostööprojekte on olnud mitmeid. Näiteks PowerUp Fuel Cells tutvustab vesinikul töötavaid ja kütuseelemendil põhinevaid elektrigeneraatoreid Pakistanis ja Namiibias. Vesinikkütuseelemendi generaatorid aitavad kaasa fossiilkütuste kasutamise vähendamisele. Tallinna Tehnikaülikool arendab koostöös Gruusia ülikooliga tehnoloogiat, mis võimaldab maksimaalselt ära kasutada hooajaliselt tekkivad mandariini pressijäägid. Ettevõte FuseBox vähendab Keenias fossiilkütustel põhinevat elektritarbimist, kasutades elektrisüsteemi tasakaalustamiseks suurtarbijate juhtimist ning väiksema võimsusega hajatootmist. Ettevõte Dieselland-Equipment rajas Keenias diiselmootorite remondi moodultöökoja, et vähendada fossiilsete kütuste kulu ning õhu heitgaaside ja tahmaosakeste sisaldust. Ettevõtte juhatuse liikme Jaan Süldre sõnul remontisid nad juba kahe kuuga 132 sõiduauto ja 220 veoauto sisselaskesüsteeme. Tehtud tööde tulemusena hoiti kokku 50 000 liitrit diiselkütust ja tekitamata jäi ligi 131 000 kg CO₂.

Töötajate koolitus diiselmootorite remonditöökojas Keenias. Foto: Dieselland-Equipment

Uus toetusvoor annab uue võimaluse

Alates 7. detsembrist saavad juba neljandat korda Eesti mittetulundusühingud, sihtasutused, ettevõtted, ülikoolid, valitsusasutused ja kohalikud omavalitsused või nende hallatavad asutused kaasa aidata kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) poolt arenguabi saajaks määratud arenguriikides. Selle aasta prioriteetsed sihtriigid on Armeenia, Aserbaidžaan, Gruusia, Kosovo, Moldova, Ukraina, Keenia, Tansaania, Rwanda, Uganda ja Namiibia.

KIK ootab projekte, mis panustavad kliimamuutuste leevendamisse või mõjudega kohanemisesse energia-, transpordi-, vee- ja ehitusvaldkonnas, samuti jäätmekäitluse ja põllumajanduse ning metsanduse vallas. Taotlusi võib esitada ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas. Valdkonnad ei ole piiratud, kuid on oluline, et projektide oodatavate tulemuste seos kliimamuutustega peab olema määratletav, lähtudes OECD metoodikast (nn Rio markeritest). Pakutavad lahendused, teadmised, teenused või tooted peavad olema konkreetsed ja lähtuma sihtriigi vajadustest, mistõttu tuleb projekti kaasata ka partnerorganisatsioon sihtriigist.

Taotlusvooru eelarve on 967 000 eurot. Ühe projekti toetus on kõige vähem 30 000 eurot ja maksimaalselt 200 000 eurot. Toetuse maksimaalne määr on 90% ja omafinantseering peab moodustama vähemalt 10%. Projektide maksimaalne kestus on kolm aastat.

Praegust olukorda arvestades tuleb projekti planeerimisel tõsiselt mõelda, kuidas oma tegevused reaalselt kolme aasta jooksul COVID-19 valguses ellu viia.

Taotlusi saab esitada E-toetuse keskkonnas 7. veebruarini 2022. Virtuaalne infopäev toimub 16. detsembril 2021 kell 11. Lisainfot toetuse ja infopäevale registreerumise kohta leiab KIKi kodulehelt.

Toetusraha tuleb kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemissüsteemi vahenditest.