Olen väga nõus, et jäätmete ringlusse suunamine tuleb inimesele teha võimalikult mugavaks. Äravedu võib korraldada mitmel moel, oluline, et toimib ja on efektiivne.

IDEE 2: Alustame keskkonnaharidusega juba algklassides, et iga noor teaks, miks ja kuidas peab jäätmeid sorteerima ning mil moel see aitab kaasa parema elukeskkonna kujundamisele.

Keskkonnaharidusega võiks alustada juba kodust, seejärel lasteaias ja koolis võiks see olla normaalne osa õppeprogrammist.

IDEE 3: Lisame kõigile pakenditele märgistuse, mis näitab selgelt ära pakendi jäätmeliigi ja kuhu see tuleb viia (nt QR koodi abil).

See plaan hõlbustaks ringlussevõttu märgatavalt. Võiks olla selge, lihtsalt hoomatav süsteem (värvide järgi), et inimene teaks lihtsal visuaalsel vaatlusel, kuhu mingi materjal jõudma peab.

IDEE 4: Laiendame pandipakendi süsteemi kõigile klaas- ja plastikpakenditele (nt moosipurgid, piimapudelid, ühekordsed plastnõud jt).

Selleks on vaja standardiseeriga pakend. Hetkel on süsteem keskendunud karastusjookidele, mis on kõige mahukam. Klaas läheb konteinerisse ja on üsna hinnaline materjal.

IDEE 5: Kasutame tänavatel selliseid prügikaste, kus peab jäätmeid sorteerima. Igal tänaval peaks olema vähemalt üks sorteerimiskonteiner.

Eks sama ikka, et üleriigiline süsteem peaks olema sarnane. Näed tänaval sinist prügikasti ja tead kohe, mis sinna sisse käib jne. Siin tuleks süsteem paika panna, ära kirjeldada ja järgida. Tehke ära!

Sinu arvamus loeb!

Kõik viis ideed on praegu avalikul rahvahääletusel, kus selgub, millist tulevikku eestlased kõige rohkem toetavad. Sinul on võimalus ideede poolt hääletada ja reaalselt Eesti tuleviku osas kaasa rääkida. Kõikide hääletanute vahel läheb loosi iPhone 13.

Anna oma hääl SIIN!

Projekt valmib koostöös Delfi, Riigikantselei, Õpetajate Liidu, SA Tagasi Kooli, MTÜ Noored Kooli, Eesti Väitlusseltsiga ning Haridus- ja Noorteametiga.

Jaga
Kommentaarid