TARBIJA: aga mis minu pakendist edasi saab?

Üks põhjustest, miks inimesed ei sorteeri kodus tekkivaid jäätmeid, on see, et nad ei tea, mis saab nende kogutud pakenditest edasi. Kas need lähevad ümbertöötlemisele, ladestamisele, põletamisele? Panime kokku ülevaate sellest, mis saab kodudes tekkivatest enamlevinud pakenditest. Kui iga leibkond võtaks oma ülesandeks allmainitud pakendid olmejäätmetest eraldi koguda, oleksime juba edasi astunud väga suure sammu.

Esmalt suunatakse kõik Tootjavastutusorganisatsioon OÜ kaudu kokku kogutud pakendid Ragn-Sellsi sorteerimiskeskustesse järelsorteerimisse, kus pakendid üksteisest materjalide liikide kaupa lahti sorteeritakse. Seejärel lähevad need liigiti järgmiselt:

• KLAAS – eraldatakse värvi järgi ja valdavalt suunatakse Järvakandi klaasivabrikusse, kus kvaliteetsemast toorainest saavad uued pudelid. Vähem kvaliteetsem klaasmaterjal suunatakse Soome klaasvilla vabrikusse.
• TETRAPAKENDID – need lähevad Soome ja Poola, sest Eestis ei ole hetkel ühtegi tehast, mis tetrapakendeid ümber töötleks. Kõige väärtuslikum osa tetrapakendist on kartong, millest tehakse kipsplaatide ümbrispaberit.
• JOGURTITOPSID – suunatakse granuleerimisse ja nendest tehakse näiteks elektripistikuid.
• KODUKEEMIA PAKENDID – lähevad valdavalt ekspordiks, see on hea materjal, mida saab laialdaselt kasutada uute plasttoodete valmistamisel.
• LIHATOODETE PAKENDID – nendest valmistatakse plastkaste (transpordikastid, hoiustamise kastid jms).
• KARTONG – eksporditakse Leetu ja sellest tehakse lainepappi.
• AJALEHEPABER – läheb Eestis taaskasutusse ja sellest toodetakse näiteks tselluvilla.
• METALL – sorteeritakse magnetite abil välja ja suunatakse Soome ümbertöötlemisele.
• ERINEVAD KRÕBISEVAD PAKENDID (krõpsu-, jäätise-, kommipaberid) – kuna need on tihti komposiitmaterjalid, mida ringlusesse suunata ei saa, siis läheb see põletamisele ehk suunatakse energiasse.

Praegu ei ole tõesti kõikide pakendite jaoks ümbertöötlemise lahendusi, kuid töö selle nimel käib iga päev. Igaüks saab aga anda oma panuse puhtamasse keskkonda, kui sorteerib jäätmeid igal pool – kodus, tööl või avalikus ruumis.

Üldjoontes saab pakendeid jaotada nelja liiki

1. Materjalid, millel on positiivne väärtus (kartongid, puhtad plastid), need on üheliigilised ja nendega kaubeldakse maailmaturgudel ehk neid saab müüa.

2. Nullväärtusega materjalid, mida on võimalik ringlusesse suunata, kuid mida müüa ei saa, sest keegi ei osta. Näiteks klaas, mida saame ringlusesse suunata, aga materjalina sel väga kõrget toorainehinda ei ole.

3. Negatiivse väärtusega materjalid, mida on võimalik ringlusesse suunata, aga mille ringlusesse suunamist tuleb toetada. Näiteks tetrapakendid või tekstiil, mille ümbertöötlemisele makstakse peale vastavalt 120 või kuni 600 eurot tonnis.

4. Materjalid, mida ei saa ringlusesse suunata.

Maailma muutmiseks tuleks keskenduda just sellele kolmandale sektorile – kuidas leida uusi lahendusi ja tehnoloogiaid, et muuta nende materjalide negatiivne väärtus positiivseks.