Cerrado pole ainus ökosüsteem, mis kannatab. Maailma Looduse Fondi esmaspäeval avaldatud raporti järgi on Euroopa nõudlus palmiõli, biomassi või muude tarbekaupade järgi sarnaselt mõjutanud ka Sumatra troopilised turbarabad, Argentiinas asuv Chaco tasandik ning tõenäoliselt maailma suurim troopiline märgala Cuvette Centrale Kongos.

2019. aastal importis EL ligikaudu 24% Argentiina Chaco tasandikul toodetud sojast. Chaco on ökosüsteem, mis koosneb looduslikest rohumaadest ja savannidest ning 2000. aastatel muudeti veerand kogu alast põllumaaks.

94% Sumatra troopilistest turbaaladest on muundatud või hävitatud peamiselt palmiõli, kautšuki (kumm) või tselluloosi saamiseks. Umbkaudu 18% Euroopa Liidu imporditud kautšukist ja palmi õlist võib olla pärit Sumatrast.

Raport rõhutab, et kui Euroopa Liit ei lisa metsade hävitamise vastasesse õigusakti teisigi ökosüsteeme peale metsade, ohustab liit enda võimalusi elurikkuse kao ja globaalset kliimamuutust efektiivselt takistada.

Kui ökosüsteeme nagu savannid ja rohumaad õigusakti ei lisata, riskib Euroopa sellega, et kui seni muudeti metsad põllumaaks, siis edaspidi ootab sama saatus neid samu rohumaid ja savanne. Seetõttu keskendus fondi analüüs üheksa ökosüsteemi uurimisele, kus toodetakse Euroopa tarbekaupade toormaterjale.

Liidu poolt eelmise aasta lõpus välja pakutud meede tähendaks, et ettevõtted peaksid teadma koordinaatide täpsusega, kust nende toorained pärinevad. Lisaks peaksid valitsused tegema kindlaks, et turule jõuavad vaid sellised tooted, mille toormaterjal pärineb piirkonnast, kus selle tõttu metsi ei hävitatud. Selliste toorainete alla kuuluvad näiteks soja, loomaliha, palmiõli, puit, kakao, kohvi, šokolaad ja nahk.