Eestlaste jaoks on metsa kestlikkus kõige suurem keskkonnamure
(3)
Orkla Eesti viis kolmandat korda läbi rahvusvahelise uuringu, et selgitada välja inimeste hoiakuid seoses jätkusuutliku tarbimise ja elustiiliga. Uuring viidi läbi seitsmes Põhja- ja Baltimaade riigis: Eestis, Lätis, Leedus, Soomes, Norras, Rootsis ja Taanis.
„Baltimaades on metsateema kõige olulisem, Skandinaavias domineerivad rohkem maailma teemad," rääkis Orkla Eesti Jätkusuutlikkuse juht Evelin Heiberg. „Üldiselt on riikide elanike seas tõusnud ka looduskatastroofide kui probleemi olulisus."
Kliimakriisi olemasolusse ei usu 28% eestlastest. Samas näiteks soomlastel on see protsent vaid 16. „Baltikumis on rohkem kliimaeitajaid kui Põhjamaades. Eestis on selliste inimeste osakaal tõusmas, kes ei ole valmis tegema kliimasõbralikumaid valikuid," ütles Heiberg.
Baltikumis on rohkem kliimaeitajaid kui Põhjamaades.
Jäätmete probleem on uuringu kohaselt lätlaste ja leedukate jaoks palju olulisem probleem kui eestlaste jaoks. Vaid 49% eestlastest sorteerib jäätmeid, aga valmisolek sorteerimiseks on ligikaudu 70%. Spetsiifilisemalt plastpakendite sorteerimist peab oluliseks 80% eestlastest. Nende ostmist väldib 9%, aga püüab vältida 39%.
Kõigi seitsme riigi elanike kolm peamist jätkusuutlikku tegevust olid samad: toidujäätmete vähendamine, jäätmete sorteerimine ja vähem uute riiete ostmine. Küll aga olid eestlased võrreldes naaberriikide elanikega tegutsemises osas tagasihoidlikud, kõigi kolme tegevuse puhul tegid eestlased neid kõige vähem.
Eesti inimesed võib võtta kokku väitega, et me usume end olevat looduse ja keskkonna suhtes hoolivad, kuid tegudes see pigem ei väljendu. Väidame, et toitu ostes on päritolu ja kohalik tooraine meie jaoks olulised, kuid toidukorvi kodumaine sellegipoolest jõuab harvem kui võiks eeldada. See-eest on aastaga kasvanud valmisolek koduseks energiasäästuks, milles paistame innukamad juba ammu kokkuhoidlikult mõelnud Põhjamaadestki.
