ÜRO peasekretär António Guterres sõnas pressikonverentsil raportit sisse juhatades, et pooled maailma inimestest elavad juba täna kliimakriisi ohutsoonis.

Raportis on kokku võetud 34 000 teadusartiklit 270 teadlase poolt. Aruande eesmärk on näidata, kuidas füüsikalised muutused kliimas inimesi ja loodust mõjutavad ning kuidas juba olemasolevate ja tulevaste muutustega kohaneda. Raporti sisu on suunatud eeskätt poliitikategijaile.

Üleujutustest tingitud kahjustused

Keskkonnaagentuuri juht, IPCC kontaktisik Eestis, Taimar Ala toob aruandest välja neli põhilist riski Euroopale, mis võimenduvad kui ülemaailmne soojenemine ületab 1,5°C ja kliimamuutustega kohanemisse ei panustata piisavalt. „Need riskid võimenduvad veelgi, kui soojenemine ületab 3°C, seda isegi juhul, kui kohanemiseks on tehtud kõik, mis võimalik,“ selgitab ta.

Esiteks, kuumalainete esinemise sagedus ja nende intensiivsus suureneb, ühes sellega ka nende mõju inimeste ja ökosüsteemide tervisele ning elule. Põhja-Euroopas on kliimamuutustest põhjustatud kuumastress esialgu väiksem kui mujal Euroopas.

Teiseks, väheneb kuumuse ja põua koosmõju tagajärjel põllumajandustoodang. Põhja-Euroopas võib olla ka positiivseid mõjusid põllumajandusele, näiteks suureneda mõnede teraviljade saagikus ja puude kasvamiskiirus, kui ülemaailme soojenemine ei ületa 2°C. Kolmandaks, suureneb veepuudus. Neljandaks, suureneb üleujutuste mõju inimestele, majandusele ja infrastruktuurile.

„Euroopas prognoositakse, et rannikulade üleujutustest põhjustatud kahjustused suurenevad sajandi lõpuks vähemalt kümme korda. Läänemere kohta juba teame, et meretaseme tõus jääb siin alla globaalse keskmise, mis aga ei tähenda, et saame teha järeleandmisi valmisolekul. Meretaseme tõusu, tugevate tuulte ja intensiivsete sadude koosmõjul tekkivate üleujutustega peame arvestama ka meie,“ selgitab Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala.

Kliimamuutustega seotud hapnikupuuduse mõju on enamikus Euroopa vetes väike, välja arvatud poolsuletud merede puhul, nagu Läänemeri ja Must meri. Viimastes muudab soojenemine ja eutrofeerumine ökosüsteemide toimimist, vähendades kalasaaki, suurendades kahjulike vetikate õitsemist ning soodustades kõhuhaigusi tekitavate Vibrio patogeenide levikut ja vibrioosi ohtu.

Nendes meredes on ka rannalähedased ökosüsteemid eriti tundlikud kliimamuutustele. Läänemerel suureneb tugevate ja püsivate tuulte tõenäosus, mis võib pakkuda uusi võimalusi tuuleenergia tootmiseks.

Eesti peab toetama nõrgemaid

Eestimaa Looduse Fond on välja toonud kolm aspekti, miks on raport oluline ka Eestile.

Esiteks, kliimamuutusega tuleb kohaneda ka Eestis. Kliimamuutuse leevendamise ning heitmete vähendamise kõrval on äärmiselt oluline ka kliimamuutusega kohanemine ja selleks valmistumine, sh Eestis. Jõukamatel riikidel, nagu nt Eestil, on vaja toetada ning aidata kliimamuutuse mõjude leevendamisel neid piirkondi, mis on haavatavamad. Võttes arvesse kliimast tingitud muutuste ulatuslikkust, panustavad kõik riigid kohanemisse praegu veel ebapiisavalt. Oluline on heitmeid kiiresti vähendada, kuna ka kliimamuutusega mittetegelemisel on hind.

Teiseks, raport koondab värskeima teadusliku info kliimamuutusest. Kuna Eesti on osa maailma kliimast ja sotsiaalsetest ning majanduslikest protsessidest, siis on oluline teada, mis järgmistel kümnenditel parima teadusinfo järgi kliimamuutuse mõjul maailmas muutuda võib ja milline on võimalik mõju Eestile ning Euroopale. Tõenäoliselt kinnitab raport, et kliimamuutusega kiiremini kohanevad ja süsinikuneutraalsele majandusele teistest varem üle minevad riigid saavad pikas perspektiivis sellest majanduslikku kasu. Aeglasemalt tegutsejad aga kannavad kahjusid.

Kolmandaks, kliimamuutus toimib erinevate sotsiaalsete riskide võimendajana ning seda peaksime arvestama ka Eestis. Kliimamuutusel on ulatuslikud sotsiaalsed mõjud ning seda dimensiooni ei tohiks heitmete vähendamise vajaduse kõrval unustada. Lühiajalises plaanis on kliimamuutuse negatiivsed mõjud vältimatud, ent neile reageerimisest sõltub inimkonna tulevik ja edukus pikas plaanis.

Teine raport kolmest

"Kliimamuutused 2022: mõjud, kohanemine ja haavatavus“ on IPCC teise töötühma panus kuuendasse hindamisaruandesse. Esimese töörühma raport “Kliimamuutused 2021: loodusteaduslik alus” avaldati möödunud aasta augustis. Sel aastal avaldatakse ka kolmanda töörühma aruanne ning viimaks ilmub sünteesiaruanne, mis koondab olulisema info kõikidest põhi- ja eriaruannetest. Eelmise hindamisaruande ehk viienda aruande avaldasid teadlased 2014. aastal.

ÜRO valitsustevaheline kliimamuutuste paneel ehk IPCC on apoliitiline nõukogu, mis koosneb sadadest maailma valitsustest, Eestit esindab IPCC-s Keskkonnaagentuur. IPCC palub teadlastel üle maailma kokku võtta ja analüüsida kõige viimased ja värskemad teadmised inimtekkelistest kliimamuutustest ning nende usaldatavust hinnata. 2007. aastal võitis IPCC raportite eest Nobeli rahupreemia.