Eesti eestvedamisel lepiti ÜRO-s esimest korda kokku, et puhas keskkond on inimõigus
(34)
„Vastu võetud deklaratsiooni ülim eesmärk on keskkonnaeesmärkide- ja õiguse täitmine. Niivõrd universaalset ja valdkondade üles kokkulepet ei ole varem UNEP-is saavutatud,“ rääkis keskkonnaministeeriumi nõunik Kätlin Weinzierl, kes oli deklaratsiooni kinnitamisega lähedalt seotud.
Deklaratsiooni koostamist juhtisid Eesti ja Pakistan, Eesti poolt oli eestvedaja Ado Lõhmus, kes on Eesti esindaja UNEP-is. Veebruari keskpaigast saadik toimusid Nairobis deklaratsiooni läbirääkimised, kus Weinzierli ja Lõhmuse ülesanne oli aidata 193 riigil jõuda kompromissini. Kõige enam ebakõlasid oli Weinzierli sõnul just arenenud riikide ja arenguriikide vahel.
Lepe juriidilist kohustust kaasa ei too
Sarnast kokkulepet nagu 3. märtsil Nairobis sõlmiti tahtis juba mitmed aastad tagasi algatada Prantsusmaa president Emmanuel Macron, aga toona olid paljud riigid sellele vastu, rääkis Weinzierl. Nüüd läks kokkuleppe saavutamine aga libedamalt. „Kõik riigid on nüüd nõus, et puhas keskkond on inimõigus. Kõige enam oli algselt deklaratsioonile vastu Venemaa, kuna nende hinnangul ei peaks ÜRO keskkonnaprogramm tegelema inimõigustega," selgitas ta.
Oluline on märkida, et kokkulepe ei ole riikide jaoks õiguslikult siduv ehk kui mõni ÜRO riik seda lepet ei järgi, ei saa neid otseselt selle eest kuidagi vastutusele võtta. Deklaratsioon võeti vastu heas usus, et riigid toimetavad UNEPist saadud suunistega ise edasi, lisas Weinzierl.
Lisaks sellele, et puhas keskkond on nüüdsest inimõigus, lepiti Nairobis kokku ka, et riikidel peab nüüdsest alates olema piisavalt seadusi, et keskkonda oleks võimalik kaitsta. Kui selliseid seadusi ei ole, peavad nad neid juurde tekitama.
„Hiina oli üks riike, kes ei olnud alguses selle punktiga nõus. Üks põhjus on selles, et Hiinas on väga vähe üleriigilisi keskkonnaalaseid seadusi," rääkis Weinzierl ja lisas, et Hiinas on erinevates regioonides oma seadused.
Liiklemine keskkonnalepete rägastikus
UNEP on ÜRO poolt asutatud rahvusvaheline organisatsioon ja olulisim eestseisja maailma keskkonnaga seotud väljakutsete lahendamises. 2020. aasta suvel kirjutas Eesti Päevaleht, et 1972. aastast saadik, mil ÜRO Keskkonnaprogramm (UNEP) loodi, on maailma riigid üheskoos võtnud vastu üle tuhande rahvusvahelise keskkonnakokkuleppe. Tollal selgitas Ado Lõhmus, et riigid on segaduses, kuidas kõikide lepete rägastikus orienteeruda ja seetõttu otsustas UNEP korra majja lüüa. Korrapidajaks saigi Ado Lõhmus, kes töötas juba tollal Eesti alalise esindajana Nairobis UNEP-is.
Keskkonnaprogramm viib ellu ÜRO Keskkonnaassamblee (United Nations Environment Assembly ehk UNEA) raames kokku lepitud tegevusi. UNEA on kõrgeim maailma keskkonnaküsimuste üle otsustav organ, kuhu kuuluvad kõik 193 liikmesriiki ja mille raames kohtuvad riikide keskkonnaministrid, et otsustada keskkonnavaldkonna prioriteetide ja arengusuundade üle.
UNEA otsused on liikmesriikide vahel konsensuslikud ja nende kaudu tuuakse esile kõige kriitilisemad ülemaailmsed lahendamist vajavad keskkonnaprobleemid. Keskkonnaministrid annavad oma deklaratsiooni ja resolutsioonide kaudu poliitilisi suuniseid valdkonna edasiseks arendamiseks.
