KUULA SAADET | Ukraina sõja mõju: kas põlevkivi- ja kivisöejaamad pannakse nüüd täisvõimsusel tööle?

Millised on Vene-Ukraina sõja kõige kohutavamad tagajärjed keskkonna ja rohepöörde jaoks, arutasid "Rohepöörase" järjekordses osas saatejuhid Mart Valner ja Madis Vasser.

Ukraina sõja mõju rohepöördele on juba nähtav: Euroopa Liit proovib kokku tõmmata vene gaasi kasutamist, mis sunnib riike otsima alternatiive, mis ei ole alati kliimasõbralikumad. Saatejuht Mart Valner rääkis, et kui enne sõda paika pandud Euroopa roheplaani järgi pidid vene gaas ja tuumaenergia olema üleminekuenergiad, siis nüüd on Euroopal uus plaan. Nimelt soovib Euroopa Liit vene gaasist 2030. aastaks loobuda. Ukraina tuumajaamad võivad aga iga hetk vene rakettide tõttu ohuallikaks muutuda.

Valner tõi välja, et nüüd peaks Euroopa kiirendama üleminekut roheenergiale, aga 2030. aastaks ei ehitata terve Euroopa tuuleparke, päikesepaneele ja hüdroelektrijaamu täis, sellist võimekust ei ole. Madis Vasser lisas, et imestas, kui kuulis Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyenit kutsumas inimesi üles vähem energiat tarbima.

Saatejuhid nentisid, et eriti täbaras olukorras on Saksamaa, kes ehitas kogu oma energia ülemineku vene gaasile. Seepeale küsisid nad, kas Eesti põlevkivijaamad ja Saksa kivisöejaamad pannakse nüüd täisvõimsusel tööle?

Mida saatejuhid jaamade taasavamisest ja paljust muust arvasid, kuula Delfi Taskust.

Oma igapäevatöös tegeleb Madis energeetika- ja kliimateemadega keskkonnaühenduses Eesti Roheline Liikumine ja Mart tegutseb keskkonna- ja kliimavaldkonna huvikaitseeksperdina Arengukoostöö Ümarlauas.