Teadlased leidsid esmakordselt inimese vereringest plastosakesi. Kui ohtlik see meie tervisele on?
(45)
Mikroplastireostust leiti 80% testitud inimeste verest. Avastuse mõju inimese tervisele ei ole veel teada, kuid teadlased on mures, kuna laboritingimustes kahjustas mikroplast inimese rakke. Lisaks on teadlastel juba eelnevalt teada, et õhusaaste osakesed suudavad sisenevad inimese kehasse ja põhjustavad miljoneid varajasi surmajuhtumeid aastas.
Keskkonda visatakse tohutul hulgal plastjäätmeid, mistõttu saastavad mikroplastid tänaseks kogu planeeti, alates Mount Everesti tipust kuni ookeanide sügavaimate kohtadeni. Juba varasemast teame, et inimese kehasse jõuavad väikesed plastosakesed toidu ja vee kaudu. Lisaks on mikroplastireostust leitud imikute ja täiskasvanute väljaheites.
Mikroplast pärineb pudelitest ja kilekottidest
Teadlased analüüsisid 22 anonüümse doonori vereproove ja leidsid plastosakesi 17-st. Kõik katsealused oli terved täiskasvanud inimesed. Pooled proovid sisaldasid PET plasti, mida kasutatakse enamasti joogipudelites, kolmandik proove sisaldas polüstüreeni (GPPS), mida kasutatakse toidu ja muude toodete pakendamiseks. Veerand vereproovidest sisaldas polüetüleeni (PE), millest valmistatakse kilekotte.
„Meie uuring on esimene tõestus sellest, et inimeste veres on polümeeriosakesed – see on läbimurdeline tulemus," ütles Amsterdami Vaba Ülikooli ökotoksikoloogia professor Dick Vethaak. „Kuid me peame laiendama uuringuid ning suurendama proovide hulka ja analüüsitavate plastide arvu." Mitmed sarnased uuringud on juba käimas, lisas ta.
Vethaaki sõnul on kindlasti mõistlik muretseda. Ta rääkis, et varasemad teadustööd on leidnud 10 korda rohkem mikroplaste imikute väljaheitest võrreldes täiskasvanutega, lisaks on uuringutest selgunud, et plastpudelitega toidetud lapsed neelavad miljoneid mikroplasti osakesi päevas.
„Me teame ka üldiselt, et lapsed ja väikesed lapsed on keemilise ja osakeste kokkupuute suhtes haavatavamad," ütles ta. „See teeb mulle palju muret."
Mis plastiga meie kehas juhtub?
Environment International teadusajakirjas avaldatud uuring uurid plastosakesi, mis on väikesed kui 0,0007 mm. Mõned võetud vereproovid sisaldasid kahte või kolme tüüpi plasti. Uurimismeeskond kasutas saastumise vältimiseks terasest nõeltega süstlaid ja klaastorusid.
Vethaak tunnistas, et plasti kogus ja liik varieerusid eri vereproovide vahel märkimisväärselt. „Kuid tegemist on teedrajava uuringuga," sõnas ta ja rõhutas, et enamik tööd ootab alles ees. Vethaak ütles, et erinevused võivad olla tingitud lühiajalist kokkupuudest plastiga enne vereproovide võtmist, näiteks kohvi joomisest plastiga vooderdatud tassist või plastist näomaski kandmisest.
„Küsimus on selles, mis meie kehas toimub? Kas osakesed on kehas säilinud? Kas neid transporditakse teatud organitesse, kas plastide tasemed on piisavalt kõrged, et haigusi vallandada? Me peame kiiresti rahastama edasisi uuringuid, et saaksime teada," rääkis Vethaak.
Probleem on üha pakilisem
Uuringut rahastas Hollandi riiklik terviseuuringute organisatsioon ja sotsiaalne ettevõte Common Seas, mis tegutseb plastreostuse vähendmise nimel. „Plasti tootmine kahekordistub 2040. aastaks. Meil on õigus teada, mida kogu see plast meie kehaga teeb," ütles Common Seas asutaja Jo Royle.
Common Seas koos enam kui 80 valitsusvälise organisatsiooni, teadlase ja parlamendiliikmega palub Ühendkuningriigi valitsusel eraldada 15 miljonit naela, et uurida plasti mõju inimestele. Euroopa Liit juba rahastab teadusuuringuid mikroplasti mõju kohta loodetele, imikutele ning inimese immuunsüsteemile.
Hiljutises uuringus leiti, et mikroplast võib kinnituda punaste vereliblede välismembraanidele ja võib piirata nende võimet hapnikku transportida. Osakesi on leitud ka rasedate naiste platsentas ja rasedate rottide puhul läbisid osakesed kiiresti loote kopsud, jõudes välja südamesse, ajju ja teistesse organitesse.
Uuring hindas ka vähiriski ja jõudis järeldusele, et arvestades plastitootmise eksponentsiaalset kasvu on kiiresti tarvis uusi uuringuid selle kohta, kuidas mikro- ja nanoplastid inimkeha struktuure ja protsesse mõjutavad ning kas ja kuidas saavad nad rakke muuta ja kantserogeensust esile kutsuda. on hädavajalik, eriti arvestades plastitootmise eksponentsiaalset kasvu. Autorid rõhutasid, et probleem muutub iga päevaga üha pakilisemaks.
© Guardian News & Media
