Plastiuputus kestab. Lähiajal Eesti ühekorraplasti vähendama ei hakka

Kunagisest ambitsioonikast plaanist, kuidas ühekordseid plastpakendeid vähendada, on järgi vaid hädavajalik miinimum.

Eelmise aasta 3. juuliks pidid Euroopa Liidu liikmesriigid võtma vastu meetmed, millega 2026. aastaks vähendada ühekordsete plastpakendite tarbimist. Eesti ei ole seda endiselt teinud. Seejärel võeti suund, et eelnõu jõuab riigikogu lauale enne 2022. aasta suve. Viimased arengud viitavad, et seegi plaan ei õnnestu.

Kas eelnõu enne sügist Riigikokku ette jõuab, sõltub sellest, kui kiiresti õnnestub viimased kooskõlastused saada, rääkis eelnõuga viimased mitu aastat tegelenud keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna juhataja Sigrid Soomlais. Keskkonnaminister Erki Savisaar oli optimistlik ja leidis, et veel on lootust näha eelnõu riigikogu laual enne suvepuhkust.

Sellele, miks protsess niivõrd palju on veninud, on osapooltel erinevad põhjendused. Erki Savisaare hinnangul on hilinemise põhjus krooniline ressursipuudus. Sigrid Soomlaisi sõnul on põhjus selles, et turuosalistega plastpakendite vähendamise meetmetes kokku leppimine võttis oodatust kauem aega.Toidutootjaid esindava Sirje Potisepa sõnul ei olnud probleem ühekorrapakendi hinnas, vaid tarbija valikute puudumises – toidutööstuse jaoks pole korduskasutatavaid pakendamise lahendusi täna olemas. 

Huvigruppide vastuseisu tõttu ei ole tänane eelnõu versioon nii ambitsioonikas kui see algselt oli.  Soomlaisi sõnul pakkusid nad huvigruppidele välja erinevaid meetmeid, aga ükski ei sobinud. „Otsustasime jätta eelnõusesse sisse miinimumi, mida Euroopa nõuab: kirja sai ainult eesmärk, konkreetseid vähendamise meetmeid sisse ei jätnud. Sellega jätsime ettevõtetele valikuvabadust, millised meetmeid nad soovivad rakendada,” selgitas Soomlais. Küll aga on tegemist ajutise lahendusega, märkis ta.