Kadi Kenk: Eesti toit ei peaks olema pakitud Putini plastikusse

Tänaste tehnoloogiate abil on võimalik loobuda enamikust ühekordsetest plastpakenditest ja kasutada korduskasutuslahendusi, mis vähendavad sõltuvust Vene ja muust naftast ning panevad piiri Eesti looduse reostamisele.

Ühekordsed plastpakendid on tehtud naftast, mis tuleb suuresti Venemaalt ja muudest ebademokraatlikest riikidest. Kui viskame plastpakendi ära ja võtame uue, toetame režiime, mis kasumi nimel ei pea paljuks ohverdada inimõigusi ega inimelusid. Korduskasutuse puhul jääb raha Eestisse, tööd saavad näiteks kullerid, puhastusspetsialistid, logistikud ja insenerid.

Näiteks suur Saksamaa piimatootja Schwartzwaldmilch müüb juba 34% piimast ja tervelt 75% koorest korduskasutuspakendites ning osakaal tõuseb. See ettevõte käitleb aastas ligi 300 tuhat tonni piima, võrdluseks toodetakse kogu Eestis aastas umbes 800 tuhat tonni. Tegu pole enam katsetustega, vaid end tõestanud süsteemidega.

Miks ei võta Eesti toidutootjad Saksamaa omadest eeskuju ega mine üle korduskasutatavatele lahendustele?