Kliimasoojenemist põhjustab enim inimtegevuse tagajärjel tekkiv süsinikdioksiid1. Suursündmused, sealhulgas laiaulatuslikud spordiüritused suurendavad üldjuhul nende toimumiskohtades CO2 emissioone. See ei pea aga nii olema – ka suuri spordivõistlusi on võimalik korraldada loodusest hoolides ning planeedi elanikega arvestades. Eestlased on spordirahvas ning mastaapsed spordisündmused avaldavad sadadele või tuhandetele inimestele positiivset mõju, mistõttu on spordivõistlused ideaalseks platvormiks, kus näidata eeskuju jätkusuutliku ürituskorraldusega.

Jätkusuutlikud suursündmused ei saa olla ainult tulevik, vaid need peavad olema juba olevik. Acento tiim on aidanud mitmel kultuuri- ja spordiüritusel selle olevikuni jõuda. Järgnevalt toome välja esimesed sammud, mida on astutud näiteks sügisel Tallinnas toimuva Tallinn Openi WTA 250 kategooria tenniseturniiri jaoks, et vähendada selle jalajälge.

Taju, mis on sinu võimuses

Tipp- ja rahvaspordiüritused erinevad korralduslike tavade poolest, mistõttu on oluline neid omavahel eristada.

Tippspordisündmuseid tuleb korraldada rahvusvaheliste spordisündmuste reegleid järgides – hügieenitingimusi arvestades tuleb sportlastele teatud olukordades tagada ühekordselt pakendatud toit või privaatne transport –, samuti arvestatakse tippsportlaste teenindamisel üldjuhul sportlaste lennureisidega. Sellegipoolest saab tippspordiürituste üldist korraldust, ettevalmistust ning publikuga seonduvat jätkusuutlikumaks muuta.

Rahvaspordiüritustel ei esine tänapäeval enam struktuurseid takistusi jätkusuutlikkuse osakaalu suurendamiseks. Vaja läheb ainult mõtteviisi muutust ning vajalike toimivate teenuste olemasolu – see on korraldajate, partnerite-toetajate ning osalejate ühine pingutus.

Minimeeri ühekordset

Ebavajaliku kasutamata jätmine vähendab drastiliselt ürituse jäätmeteket.

Esmalt tuleb langetada kindel otsus korduvkasutatava inventari, ürituse ja partnerite infomaterjale ning ürituse sümboliga toodete heaks. Seejärel saab keskenduda partnerite ja rahastajatega suhtlemisele: otsuse põhjendamisele, selgitamisele ja ootuste seadmisele.

Kuigi raiskamisvabade lahenduste loomine võib esmalt nõuda rohkem tööd ja loovust, on nende efekt püsivam. Ainuüksi infosiltide korduvkasutatavaks muutmisel väheneb korraldajal iga-aastane disaini- ja tootmiskulu ning kuna raisatakse vähem ressursse, kahaneb ka jäätmeveo kulu.

Kasuta korduvkasutatavaid nõusid

Spordiürituste toitlustusaladel on pandiga korduvkasutatavad nõud juba üsna levinud lahendus, ent rahvaspordiüritustel saab kaasata ka võistlejaid – näiteks tänavusel Maijooksul teenindati jooksjaid veepunktides korduskasutustopsidega.

Väldi toiduraiskamist

Keskkonnaministeeriumi tellitud uuringust selgus, et Eestis visatakse igal aastal ära üle 80 000 tonni toitu2. Et spordisündmusel liigsete toidukoguste tekkimist ennetada ning toidukoguseid optimeerida, saab võistluste korraldaja registreerunute arvu pealt jälgida, et ei valmistataks liiga suurt kogust lisaportsjone.

Kui toitu on aga siiski liiga palju, saavad korraldajad üle jääva toidu suunata kaasa võtmiseks kas tiimile–vabatahtlikele või annetada abivajajatele.

Sorteeri jäätmeid

Jäätmete liigiti kogumine on saamaks avalike ürituste loomulikuks osaks – aina enam kohalikke omavalitsusi Eestis ootavad seda ka korraldajatelt. Spordisündmustel tekkivaid jäätmeid saab üsna täpselt prognoosida, mis omakorda võimaldab planeerida vaja minevate kogumisvahendite arvu, selget prügikastide tähistust ja toetavat kommunikatsiooni.

Paku puhast joogivett

Sportlastele on võistluspäeval vee tarbimine päeva loomulik osa, ent publikul võib see põnevate sündmuste arengu jälgimise jooksul meelest minna. Eriti päikselistel suvepäevadel võib sellest kujuneda ka terviserisk, mida saab minimeerida, pakkudes sportlastele ja publikule pudelivee asemel suurtest mahutitest lisatasuta puhast joogivett.

Soosi keskkonnasõbralikke transpordiviise

Kui üritus toimub linnas, vali sündmusele võimalikult kergesti ligipääsetav asukoht ning suuna inimesi kohale tulema jalgsi, ratta või ühistranspordiga. Kaugematesse piirkondadesse on mõistlik organiseerida eritransport – nii on üritus keskkonnasõbralikum ning osaleda saavad ka need, kes autojuhilube ei oma.

Kui tegu on piletiga spordisündmusega, saab publikut ja osalejaid jätkusuutlikumat transpordiviisi valima motiveerida piletihinnaga. Näiteks kaaluda kallimat hinda neile, kes tulevad autoga, sest parkimise korraldus nõuab korraldajatelt täiendavat tasu, lisandub lisaparkla hoolduse ja looduskeskkonna taastamise tasu. Seda aga loomulikult juhul kui ühistranspordiga, jalgsi või kergliiklusteid pidi tulemine spordisündmuse toimumiskohta on võimalik ja turvaline või kui korraldaja on organiseerinud eribussid.

Arvesta keskkonna ja kogukonnaga

Tipp- ja ka rahvaspordiürituste korraldamisel tuleb arvestada nende mõjuga ümbritsevale kesk- ja kogukonnale. Spordiüritus on toimumiskohas vaid ajutine sündmus ning seega tuleb austusest looduse ja inimeste vastu järgida põhimõtet „ükski spordivõistlus ei tohiks jätta toimumispaika ja selle ümbrust kehvemasse seisu kui see enne oli“.

Spordivõistluse korraldaja peab olema valmis võtma vastutust, seda näiteks kasutatud rohealade taastamise kaudu.

Samavõrd oluline on arvestada spordisündmust ümbritseva kogukonna igapäevaelu ja vajadustega. Tallinna Maratoni ning Tallinnas toimuva triatlonivõistluse Ironman näitel on teada, et aegsasti tehtav eelkommunikatsioon liikluspiirangute või -ümberkorralduste kohta suurendab kohalike heaolu ürituse vältel ning minimeerib keskkonnariske.

Viise keskkonnasõbralikuks ürituskorralduseks on palju. Pärast esimeste sammude astumist võib asuda lahendama järgmisi probleeme, näiteks energiavahendite ja toitlustuse globaalse jalajälje vähendamist, kuna planeedi kestvuse tagamine on kõigi spordifännide huvides.

Jätkusuutlik ürituskorraldus on tulnud selleks, et jääda.