Kirvest viibutades tuleb arvestada väga paljude raietöid puudutavate piirangutega

Lisaks metsaseadusega paika pandud piirangutele võtab RMK raietöid kavandades ja tehes arvesse mitmesuguseid kitsendusi. Sealjuures on mitmed neist RMK enda seatud.

Nagu mujalgi valdkondades, hakkab kõik peale planeerimisest. Nii ka raietööde puhul, mil esimesed plaanid pannakse paika n-ö paberil, milleks tänapäeval on arvutis visuaalse planeerimise töölaud. See RMK-s kasutusel olev rakendus näitab iga metsaeraldise puhul täpselt ära, missugused piirangud alale kehtivad.

„Esimene asi, millega RMK arvestama peab, on keskkonnaministri uuendusraie arvestuslank, millega määratakse RMK aastane raiemaht,“ selgitab RMK metsamajandamise peaspetsialist Olavi Andres. Niisamuti peab riigimetsa haldaja, nagu kõik metsaomanikud, arvestama metsaseadusest ja metsamajandamise eeskirjast tulenevate piirangutega.

Planeerimise a ja o on raievajadus. Kui mets on raieküps või on seal tekkinud kahjustused, püüab RMK esmajärjekorras uuendusraieid teha just niisugustes metsades. Liiga tihedas metsas, mis küpsusvanusesse veel jõudnud ei ole, teeb RMK hooldusraieid.

Küpses metsas raietöid kavandades tuleb vaadata, kas sealsamas eraldise kõrval on juba raieid tehtud, ning juhul kui on, tuleb kontrollida, kas kõrvalolev lank on uuenenud.

„Reeglina ei tohi lageraie ala ühes kohas ületada seitset hektarit, aga olenevalt kasvukohatüübist ka viit või kaht hektarit,“ märgib Andres. Arvesse lähevad nii era- kui ka riigimetsas tehtavad uuendusraied. Erandiks on raied, mida tehakse keskkonnaameti metsakaitseekspertiisi alusel – näiteks kui tuleb koristada tormimurdu, põlenguala või muid kahjustuskoldeid.

Looduse kaitse on oluline

Teine oluline piirangute rühm on mitmesugused looduskaitselised piirangud. Need on RMK süsteemis jaotatud valdavalt ülirangeteks ja rangeteks.

Üliranged piirangud kehtivad kaitseala ja püsielupaiga sihtkaitsevööndis, loodusreservaadis, vääriselupaigas, lendorava peatuspaigas, avastatud risupesa juures (RMK enda seatud piirang), kaitsealuse liigi leiukohas, potentsiaalses vääriselupaigas (RMK enda seatud piirang), kaitsealal paikneval Natura metsaelupaigas, kavandatavas sihtkaitsevööndis ja kavandatavas loodusreservaadis. Samuti kehtivad üliranged piirangud metsisemängu alal.

Range piirang kehtib peamiselt kaitseala või liigi püsielupaiga piiranguvööndis.

Samuti arvestab RMK kõigi esimese, teise ja kolmanda kaitsekategooria all olevate liikide elupaikadega, mis asuvad väljaspool kaitseala ning mille asukoht on kantud riiklikesse infosüsteemidesse.

Ligi kolmandik on range kaitse all

Aga miks üldse peaks rääkima kaitsealadele raiete planeerimisest – kui on kaitseala, siis järelikult ju ei peakski justkui raiuma?

Niisuguseid metsi, mis on range kaitse alla võetud, on riigimetsas praegu üle 331 000 hektari ehk ligi kolmandik kõigist RMK hallatavatest metsadest. Aastas suureneb rangelt kaitstavate metsade pindala rohkem kui 10 000 hektari võrra.

„Looduskaitsealustes metsades klassikalisel moel metsa praktiliselt ei majandatagi,“ tõdeb Andres siinkohal. „Niisuguseid metsi, mis on range kaitse alla võetud, on riigimetsas praegu üle 331 000 hektari ehk ligi kolmandik kõigist RMK hallatavatest metsadest. Aastas suureneb rangelt kaitstavate metsade pindala rohkem kui 10 000 hektari võrra.“

Kuid vahel harva võidakse neis metsades näiteks transpordiameti või omavalitsuse soovil tellida raadamist, juhul kui rajatakse uusi teid vms. Sagedamini tuleb asula lähedal kasvavates range kaitse all olevates metsades käia eemaldamas ohtlikke puid.

Küll tehakse nendel aladel vahel looduskaitselisi töid, näiteks taastatakse rabasid või luuakse kaitsealustele liikidele sobilikke elutingimusi. Kõikide nende tööde puhul kooskõlastatakse planeeritav raie enne keskkonnaametiga ja raiega alustatakse ainult juhul, kui on olemas keskkonnaameti luba.

Metsamajanduslikke töid tehakse leebema kaitserežiimiga metsades, peamiselt kaitseala või liigi püsielupaiga piiranguvööndites ning hoiualade range piiranguteta osades, sest ka niisugune mets vajab hoolt ja uuendamist. Sellise kaitserežiimiga metsasid on praegu riigimaal veidi enam kui 97 000 hektarit. Nende raiete puhul lähtutakse tingimustest, mis kaitseala valitseja on vastavalt kaitse eesmärgile seadnud. Tavaliselt seavad need piirangud raieliigile, langi suurusele ja tööde tegemise ajale. Näiteks tohib raiuda vaid talvisel ajal, ei tohi teha lageraiet jms.

„Nende tööde maht ei ole kuigi suur,“ nendib Andres. Näiteks 2021. aastal tegi RMK piiranguvööndites ja hoiualadel uuendus- ja hooldusraieid kokku 585 hektaril: uuendusraied 82 hektaril ning harvendus- ja sanitaarraiet 502 hektaril.

Riigimetsas on registreeritud 500 kaitsealust looma-, linnu- ja taimeliiki. Kaitsealuste liikide leiukohti on RMK maadel 43 062 ning kõigi nende puhul lähtub RMK tingimustest, mida keskkonnaamet nende kaitsmiseks seadnud on.

Rohkelt nüansse

Kas siis metsas, mis kaitse all ei ole – ehk majandusmetsas –, võib siis raiuda ilma piiranguteta?

Nii see siiski pole, tõdeb Olavi Andres.

Erinevas vanuses RMK majandusmetsi on 622 000 hektarit ja esmalt tuleb neis muidugi silmas pidada nii raieküpsust, uuendusraie arvestuslanki kui ka teisi artikli alguses välja toodud asjaolusid. Lisaks tuleb metsamajandajal arvestada terve rea piirangutega.

Näiteks veekaitse- ja kaldakaitsepiirangutega, mis keelavad vee- ja kaldakaitsealal teatud tööde tegemise: seal ei pruugi tohtida üldse raiuda, kalda peal ei tohi metsamaterjali kokku vedada vms.

Kultuurimälestiste puhul kooskõlastatakse tööd muinsuskaitseametiga ja lähtutakse nende seatud tingimustest, teekaitsevööndis paikneva metsa tööd aga transpordiameti või omavalitsusega.

Lõuna-Eesti piirkonnas on eriline tähtsus ristipuudel, kuhu pärast inimese lahkumist lõigatakse rist. Kõik need ristipuud, mis on kantud riiklikusse registrisse, on teada ka RMK-le ning raie kooskõlastatakse keskkonnaameti või muinsuskaitseametiga ning ristipuid maha ei võeta.

Majandusmetsas tuleb arvestada terve rea piirangutega. Nüansse, mis võivad raietöid mõjutada ja millega seetõttu arvestada tuleb, on rohkelt: ristipuud, pärandkultuur, teed, veekogud, geenireservmets, RMK puhkekohad, eraldise reljeef, mullastik jms.

„Saame arvestada nende puudega, mis on registris kirjas,“ toonitas Andres, et on väga oluline, et info ristipuudest oleks riigimetsa majandajale teada. „RMK töötajad muidugi vaatavad piirkonnas, kuhu varem on riste lõigatud, puid ka üle, ent riste märgata ei ole sugugi lihtne, sest need kipuvad küllalt kiiresti kinni kasvama.“

Piirangud kehtivad ka pärandkultuuri objektidel, neid on RMK maadel ligi 10 000. Raieid tehes arvestatakse, et eelmiste põlvkondade jäljed jääksid metsas alles, olgu selleks vana kelder, karjakaev, kiviaed või muu sarnane rajatis.

Kui planeeritakse töid eraldisel, mis on rendilepinguga kasutusele antud, selgitatakse eelnevalt välja, millega seal raiudes arvestada tuleb.

Linna- või vallavalitsustega tuleb kooskõlastada raied, mida on plaanis teha omavalitsuste üldplaneeringutega määratud rohealadel.

Kõrgendatud avaliku huviga alade puhul tuleb kinni pidada tingimustest, mis on kohalike elanikega kokku lepitud ja mille järgi on koostatud metsamajandamise kümne aasta kava.

Kui mets asub otse mõne üksiku majapidamise kõrval, informeerib RMK selle omaniku eesseisvatest töödest.

Ülikoolid on riigimetsa rajanud teaduse tegemise eesmärgil ka hulganisti katsealasid. Enne töödega alustamist võtab RMK töötaja ühendust katse läbiviijaga ja lepib tööde tegemise kokku.

Nüansse, mis võivad raietöid mõjutada ja millega seetõttu arvestada tuleb, on Andrese sõnul tõesti rohkelt: karuputk, geenireservmets, RMK puhkekohad, eraldise reljeef, mullastik jms.

„Näiteks kui alal on karuputke koloonia, on raie ja kokkuvedu alal lubatud ainult külmunud pinnasega, et taime mitte levitada,“ selgitab Andres. Geenireservmetsas – see on RMK enda seatud piirang – räägib raie planeerija eelnevalt läbi RMK seemnemajanduse peaspetsialistiga. Uuendusraie planeeritakse võimalusel aastasse, mil on hea seemneaasta.

„Kui raiet kavandatakse piirkonnas, kus asub RMK puhkekoht või muu looduses puhkajaile mõeldud rajatis, siis räägime läbi meie külastuskorraldusosakonnaga ja arvestame nende soovidega,“ lisab metsamajanduse peaspetsialist.

Soovides majandada metsa, kust jookseb läbi elektriliin, gaasitrass või sidekaabel, kooskõlastatakse raie rajatise omanikuga ja lähtutakse nende seatud tingimustest.

Väga oluline nüanss raie planeerimisel on Andrese sõnul metsamuld, täpsemalt selle kandevõime.

„Raiume metsi, mida on vaja raiuda, mitte neid, mida on lihtsam,“ kinnitab Andres. „Muidugi oleks lihtne raiuda ainult kuivi teeäärseid lanke. Aga seda tehes oleksime tulevikus olukorras, kus meil ei ole metsi, mida oleks võimalik märjal sügisel majandada ilma langi pinnast kahjustamata.“

Niisuguseid eraldisi, kus sisuliselt ühtegi piirangut ei kehti, on väga vähe ja siin toodud loetelu ei ole sugugi lõplik. Alati tuleb millegagi arvestada, on see siis metsamajanduslik, looduskaitseline või kultuurilooline asjaolu.

Metsatöid planeerides hoiatab IT-süsteem raie kavandajat iga kord kõikidest piirangutest, mis selle ala kohta kehtivad. RMK jagab infot erinevate tingimuste kohta ka tööde läbiviijaga ning jälgib, et neid ka täidetaks.

Riigimetsa raied on alati hoolikalt ja läbimõeldult planeeritud.