Miljon miksi metsanduses

Juba aastaid toimub metsamajandamise teemal ühiskonnas terav vaidlus. Osa muretseb, et mets saab kohe otsa; teised usuvad, et mets on hoitud ja heades kätes; ning kolmandad on teemast väsinud. Miks siis ikkagi on keeruline leida vastuseid korduvatele küsimustele? Miks on vaja metsa majandada ja miks peab just lageraiet tegema?

Praegune metsapindala on Eestis viimase sajandi suurim ja kasvab veelgi. Enam kui kolmandik (39%) riigimetsast ehk iga kolmas hektar on kaitse all ja seal tavapärast metsamajandamist ei toimu. Võrdlusena, see on sama suur ala kui Saaremaa ja Hiiumaa kokku. Metsa majandatakse vastavalt ühiskondlikule kokkuleppele, seadustele ja kordadele, mistõttu inimesed saavad kindlad olla, et metsa majandatakse heaperemehelikult ning mets ei lõpe otsa.

Arusaadavalt tekib metsandust mittetundval inimesel hulk küsimusi, mida sageli kuuleme nii RMK matkaradadel, kaasamiskoosolekutel kui ka peolauas. Miks harvesteri asemel ei võiks saemehed käsitsi puid langetada? Miks raiesmikul mõned üksikud puud tuules õõtsuvad? Need on vaid mõned küsimused, millele püüame vastata metsamajanduslikke põhimõtteid ja võtteid tutvustava „Miljon miksi“ postituste esimese sarjaga.

Miks metsa raiutakse?

Mets saab ilma inimeseta hakkama, aga inimene metsata mitte. Inimesed vajavad puitu kütteks, ehituseks, mööbliks, paberiks ja paljuks muuks. Puitu kasutada on seejuures praeguses kliimakriisi kontekstis vägagi tervitatav – puud seovad kasvades süsinikku ja puit pakub materjalina arvestatavat alternatiivi nii plastile, terasele, betoonile kui ka mitmesugustele naftasaadustele.

Selleks et puitu kasutada, tuleb puid raiuda, uusi puid istutada või külvata ja hooldamisega kujundada uusi metsi. Selliselt saab puidust nii praegu kui ka tulevikus erinevaid tooteid valmistada.

Miks kasutatakse harvestere?

Tänapäevased metsatöömasinad on töötegijale turvalised ja loodud metsatöö lihtsustamiseks. Harvester annab võimaluse puitu metsast välja tuua võimalikult väikeste kuludega. Tõenäoliselt ei ole paljud nõus maksma oma küttepuu eest oluliselt kõrgemat hinda selle nimel, et töö teeks ühe inimese ja harvesteri asemel ära 30 saemeest, kes kõik soovivad selle eest palka saada. Harvester teeb ära ka kogu arvepidamise ja andmete edastamise infosüsteemidesse.

Nii nagu me ei nõua teiste valdkondade inimestelt töövahendites mitukümmend aastat tagasi minemist ega asenda autosid hobuvankritega, nii mõistame ka, miks metsatöödel harvesteri kasutatakse.

Miks tehakse lageraiet?

Kui me võtame metsast puidu kasutusele, siis peame vastavalt metsaseadusele metsa uuendama – kindlustama, et samal kohal hakkaks kasvama tulevikus meile samasugust väärtust andev mets. Säästvalt kasutatavates majandusmetsades on eesmärgiks puistu kõrge tootlikkus ja hea tervislik seisund ning raietelt saadav kvaliteetne metsamaterjal. Säästva arengu põhimõtteid silmas pidades koostatud metsaseadus annab metsaomanikule kirjelduse raieliikidest, mille vahel saab metsaomanik valida, et täita metsaseadusega paika pandud säästva metsanduse põhimõtteid. Raieliik valitakse tulemusliku metsakasvatamise aspektist lähtuvalt.

Eesti tingimustes on kõige tulemuslikum uuendada metsa lageraiega, millega luuakse taimede kasvuks soodsad valgustingimused. Looduslikult on lageraiele sarnaseid tingimusi varem loonud tormid ja põlengud. Kui raiuda metsast valikraiega ainult palgipuu ja jätta uuenemine looduse kanda, ei ole see tulevaste põlvede seisukohalt vastutustundlik käitumine. Väga raske on sundida kuuse- ja männitaimi kasvama vähese toitaine ja kehva valguse tingimustes.

RMK ei ole ka turberaie vastu. Kui turberaiega on võimalik metsa uuendada, siis me seda ka teeme. Kahjuks on see võimalik ainult liivastes palu- ja nõmmemännikutes. Riigimetsas on selliseid kasvukohatüüpe umbes 6%. Mujal ei anna turberaie soovitud tulemust, sest männi- ja kuusetaimedele ei jagu vana metsa varjus piisavalt valgust ja toitaineid. Looduslikult asustavad lageda ala esmalt kiirekasvulised põõsad ja lehtpuud, mille varjus jäävad väärtuslikumad puuliigid konkurentsis alla ega saa kasvada.

RMK eesmärk on tagada, et ka tulevikus kasvaksid Eestis terved ja tugevad metsad, mistõttu on selle saavutamiseks vajalik raieliigi nimetus teisejärguline.

Aastas tehakse uuendusraiet 1% riigimetsamaast, kõik raiesmikud uuendatakse. RMK istutab igal aastal üle 20 miljoni taime.

Miks mõnele liigile meeldib lageraielank?

Kuigi lageraielanki nähakse metsa lõpuna ja metsaliikide täieliku hävinguna, loob see siiski eluvõimaluse paljudele taime- ja loomaliikidele. Pärast raiet muutub ala valgusküllasemaks, toitainerikkamaks ja niiskemaks – kõik vajalikud muutused, mida on ajalooliselt siinsel maastikul looduslikult põhjustanud ka tormimurrud ja põlengud.

Lageraielangil välja kujunevad kooslused olenevad metsa kasvukohatüübist ja mulla viljakusest. Männimetsast võib mustika asemel leida pohla. Männikute raiesmikel saavad kasvuhoo sisse ka kanarbik ja põdrakanep, kevaditi võib sealt leida kogritsaid.

Kuusikute raiesmikele tuleb esimestel aastatel metsmaasikas, raiesmikele jäetavad oksavaalud on head kasvukohad aga vaarikatele.

Lagedatel aladel kasvavad õitsvad taimed pakuvad elupaika päevaliblikatele. Inimesele pakub langile tekkiv liigirikkus aga marjade, ravimtaimede ja ürtide kõrval ka mett. Nimelt toovad mesinikud aina enam mesitarusid suviseks korjeajaks raiesmikule, kus on tagatud puhas keskkond ja pestitsiidivaba mahemesi.

Nooremas metsas käivad toitu noolimas põdrad, metskitsed ja hirved. Samuti on see lindude pesitsemispaigaks. Inimene saab noppida sealt marju ja seeni.

Miks jäetakse pärast raiet kasvama üksikud puud?

Seemnepuud ja säilikpuud on vajalikud metsa uuendamiseks, loodusliku mitmekesisuse tagamiseks ning lageraiest tuleneva keskkonnamõju leevendamiseks. Seemne- ja säilikpuude jätmisega vähendame raielankide soostumist, lageraiele järgnevaid temperatuuride äkilisi kõikumisi, tagame loodusliku mitmekesisuse säilimise ja metsaökosüsteemi kiirema taastumise.

Seemnepuud jäetakse lageraielangile kasvama loodusliku uuenduse saamiseks kuni raiesmikule kasvama pandud noorte puude elujõuliseks saamiseni. Seemnepuudena säilitame mände, arukaski ja saari.

Säilikpuud on raiutava metsa kõige vanemad ja jämedamad elusad või kuivanud puud ning nende püstiseisvad osad jäetakse lageraielangile raie käigus alles ja need eeldatavalt säilivad raiealal vähemalt mõnikümmend aastat. Säilikpuid hilisemate raiete käigus ei raiuta. Säilikpuu rolli täidab ka kasvama jäetud seemnepuu, kui seda ei raiuta pärast metsauuendusliku ülesande täitumist. Säilikpuude ülesande täitmiseks sobivad kõik puuliigid.

Mikse on metsanduses kuhjaga. Esimese osa neist koondasime RMK kodulehele, mida täiendame aja jooksul. Loe lähemalt ja saa teada: www.rmk.ee.