Lotmani hinnangul on väga tõenäoline, et niivõrd aktiivne mullitamine keerutab merepõhjast üles mürke. „Lisaks sõjamürkidele võib leke üles keerutada ka hoopis suuremas koguses unustatud keskkonnamürke, nagu DDT, PCB-d, dioksiinid, furaanid ning mitmesugune fluor- ja broomorgaanika. Nende negatiivne mõju mereelustikule oleks pikemaaegne,“ rääkis ta. Gaasileke juhtus Läänemere tursale olulises piirkonnas, kuna tegemist on nende kudemisalaga.