Ida-Virumaale tagastatav keskkonnatasude maht peab suurenema vähemalt kaks korda

Madis Kallas

Suures pildis näeb minister, et mõistlik on ka teistes Eesti piirkondades sellised regionaalarengut puudutavad teemad üle vaadata. Näiteks tuleks kaaluda, kuidas loodukaitsepiirangute kehtestamistest tulenevaid olulisi piiranguid maapiirkondades kohalikule kogukonnale hüvitada.

Kultuuriminister Piret Hartman lisas, et Ida-Virumaa parem elukeskkond tagab pikemas perspektiivis ka maakonna tugevama sidumise ülejäänud Eestiga, kelle hinnangul algab riigi julgeolek ning kohalike inimeste heaolu ja meelsus elukeskkonnast. „Täiendavad investeeringud aitavad luua paremaid elutingimusi. Senisest suurema ressursi suunamine maakonda aitab leevendada ebaõiglast olukorda, kus Ida-Virumaa on aastaid andnud riigile rohkem kui sellelt tagasi saanud,“ rõhutas Hartman.

Tasu võiks investeerida

Ida-Virumaa tööstus- ja kaevandusettevõtted tasuvad loodusvarade ja saastamise eest riigile üle 2/3 kõigist laekuvatest keskkonnatasudest. Sellest jõudis 2021. aastal Ida-Virumaale tagasi vaid kümnendik. Mida laekunud rahaga tehakse, saavad kohalikud omavalitsused ise otsustada.

Kallas ütles omavalitsustele, et laekuvaid keskkonnatasusid võiks kasutada investeeringuteks. „Näiteks avalikus kasutuses oleva taristu heaks, et kogukond tunnetaks talumisprobleemiga kaasnevat hüve,“ selgitas Kallas.

Keskkonnaminister soovib teha ettepaneku kehtiva keskkonnatasude süsteemi muutmiseks nii, et Ida-Virumaale jõuaks edaspidi rohkem raha tagasi. Üks võimalus selleks oleks tõsta põlevkivijäätmete ladestamise tasumäära kohalikule omavalitsusele laekuvat osa. Samuti võib kasvada põlevkivi kaevandamisõiguse tasu laekumine, kui tasumäär on – sõltuvalt õli hinnast – vajalikult kõrge. Lisanduvat tasu saaks jaotada Ida-Virumaal hajutatult laiali nii, et see ei sõltuks kaevandamise või ladestamise asukohast.