Tänavu arvestatakse riigimetsas uuenenuks ligi 10 000 hektarit metsa

Metsakasvatajate jaoks on praegu käsil kõige olulisem etapp metsa eluringis, sest varasemad metsakasvatuslikud otsused saavad hinnangu: milline on soovitud puuliikide arvukus ja kõrgus ning kas metsauuenduse eesmärk on saavutatud.

„RMK eesmärgiks on 2021. aastal arvestada uuenenuks vähemalt 9518 hektarit. Sealjuures on istutatud taimede arv vaid suure töö algus, seejärel tuleb viis aastat vaeva näha metsa väljakasvatamiseks,“ lausus RMK metsakasvatustalituse juhataja Toomas Väät.

Metsakasvatajate igapäevaseks ülesandeks on tagada, et hiljemalt viie aastaga oleks raiesmik uuenenud. Mets loetakse uuenenuks, kui raiesmikul kasvab ühe hektari kohta üle 1000 kuuse või 1500 männi (kõrgusega vähemalt pool meetrit) või üle 1500 lehtpuu (kõrgusega vähemalt üks meeter). Sel aastal istutati esimest korda riigimetsa ajaloos enam kui 24 miljonit taime. Looduslikule uuenemisele jääb ligi 20% raiesmikest, kus ala uueneb sobilike puuliikidega looduslikult. Riigimetsas uueneb raiesmik keskmiselt 4,6 aastaga.

Väät märgib, et kui kevadel on metsakasvataja põhiülesandeks korraldada istutustöid, siis sügisel on tähtsaim hooldada kasvama pandud noort metsa. „Niidame istutatud taimede ümbert maha nende kasvu segavad roht- ja heintaimed, lehtpuud ja -põõsad. Pritsime ulukite tõrjeks taimi lambarasvaga ja teeme vajalikke ettevalmistusi tuleva aasta istutustöödeks,“ tutvustas Väät sügisesi töid.

Tänavune kevad oli niiske ja jahe, mis soodustas istutustöid, samas oli see ka sobilik rohttaimede ja lehtpuude kasvuks, mistõttu on selle aasta hooldamistööd pisut keerulisemad. Juulikuu kuumalaine on põhjustanud osalist taimede hukkumist ja seetõttu on plaanis metsauuendust täiendada.

„Noort metsa on vaja hooldada selleks, et parandada puude kasvutingimusi. Mänd on noorena eriti nõudlik valguse ja kasvuruumi osas, mistõttu noori männikuid tuleb alguses puhastada isegi kaks korda aastas. Kuusk on küll varjutaluvam, kuid vajab samuti kasvamiseks kaasaaitamist,“ selgitas Väät tööde vajalikkust.

Lisaks tuleb sügisel pritsida männi- ja kuusetaimi lambarasva sisaldava loodusliku lahusega, mis peletab metsloomi taimi söömast. Taimekaitsevahendi mõju kestab ka varakevadel, kui ulukikahjustuse oht on kõige suurem. Pritsimistöid on kavas tänavu teha ligi 3500 hektaril.

Tuleva aasta istutustöödeks valmistatakse juba praegu maapinda ette ketasadraga ja liigniisketes kasvukohtades tehakse kopaga väiksed mättad taimede istutamiseks.

RMK teeb suurema osa riigimetsa metsakasvatustöödest koostöös lepingupartneritega. Hooajalist või aasta läbi kestvat tööd saab kokku ligi 2000 inimest üle Eesti.

RMK investeerib tänavu uue metsapõlve rajamiseks, hooldamiseks ja kasvatamiseks kokku 20 miljonit eurot.

 

Milliseid sügisesi metsauuendustöid tehakse Põhja- ja Ida-Eestis?

Vastab RMK Kirde piirkonna metsakasvatusjuht Ilmar Paal.

Number üks on kindlasti metsauuenduse hooldamine: teeme seda tööd üle terve piirkonna kõikjal, kus on hooldamist vajavat uuendust. Kõik, kes vähegi võsasaagi kanda suudavad, nii RMK oma töötajad kui ka lepingupartnerid, niidavad istutatud taimede ümbert rohttaimi ja lehtpuid-põõsaid. Tänavune sügisilm on õnneks seni seda tegevust soosinud.

Hooldamise käigus selgitame välja ka kevadise täiendava istutamisvajaduse, mis tänavuse kuuma ja kuiva suve tõttu on kohati vajalik – osa kevadel istutatud taimi on kuivanud. Midagi hullu siiski ei ole, täiendamise vajadus summaarselt on võrreldav tavalise keskmise aastaga.

Kirde-Eestis jätkavad mineraalpinnastel tööd ka kaks istutusmasinat. Mõnes piirkonnas on võimalik ka sügisel istutada, peamiselt kuuske. Sügisistutus aitab vähendada kevadist töökoormust.

Koos kevadistutusega oleme jõudnud Kirde piirkonnas meie jaoks märgilise 4000 hektari lähedale. Kuigi raiete maht on meil vähenenud, saavutame suurema metsaistutuse numbri muust kasutusest väljunud maade, näiteks karjääride ja põõsastike metsastamisega.

Ära ei ole me unustanud ka valgustusraiet, mis on jätkuvalt vajalik noorele metsale piisavate valgustingimuste loomiseks.

Vältimaks ulukikahjustusi noortele puudele, oleme teinud ulukitõrjetöid taimekaitsevahend Tricoga. Seda tegevust teeme eelkõige neis piirkondades, kus kahjustuse oht on suurim.

Tulevikuplaanid

Juba praegu valmistume ka järgmiseks istutushooajaks. Meie piirkonnas on viis masinat, mis aitavad maapinda istutuseks ette valmistada. Ka see tegevus on sel sügisel soositud, sest suvi oli kuiv ning praegu pääseme kohtadesse, kus niiskema suve ja sügisega oleks ligipääs olnud keeruline ja kulukas.

Edaspidi hakkab Ida-Virumaal metsauuenduse maht vähenema, kuna Alutaguse rahvuspark laieneb ja seal ei tohi raieid teha. Seetõttu väheneb 2022. aastal ka metsauuendus umbes 500 000 taime võrra.